Mikroettevõtja – osaühing, mille näitajad vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustused ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.

 

Väikeettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

 

Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, mille näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

 

Suurettevõtja – äriühing, mille näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.

Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on osaühing (OÜ), aktsiaselts (AS) ja füüsilisest isikust ettevõtja (FIE).

Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis. Osaühingu eelisteks on:

• lihtne ja kiire registreerimine;
• puudub nõutud osakapital;
• puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest.

 

Alates 01.02.2023 osaühingule seadusest tulenevat minimaalse osakapitali nõuet ei ole. Osaühingu asutamisel on asutajad vabad ise otsustama, kui suurt kapitali neil tarvis läheb. See annab suure vabaduse lähtuda osakapitali valikul osaühingu plaanitavast tegevusest ja tegelikust kapitalivajadusest. Seejuures tuleb aga arvestada, et osaühingu asutajad vastutavad osaühingu asutamisel sissemaksete või asutamiskulude ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest. Kui osakapital valitakse alla 2500 euro ja pankrotiavalduse menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, mõistab kohus ajutise halduri taotlusel osaühingu osanikult välja summa, mis jääb osaühingu osakapitali ja 2500 euro vahele juhul, kui halduril ei õnnestu oma tasu ja kulutuste nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt.

 

Mida tuleb teha enne osaühingu asutamist

Enne osaühingu asutamist leidke vastused järgmistele küsimustele:

• Millisel tegevusalal alustate tööd? Peate omale valima põhitegevusala, kasutades ametlikku Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit EMTAK.
• Milline saab olema osaühingu ärinimi? Kontrollige valitud ärinime sobivust e-äriregistri nimepäringu kaudu.
• Kes on osanikud ja kes on juhatuse liikmed?
• Kui suur on osanike osakapitali sissemakse?
• Kus saab olema osaühingu tegevuskoht ja asukoha aadress?
• Milline saab olema osaühingu juhtimine?

 

Milliseid dokumente vajate osaühingu asutamiseks

Osaühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri. Asutamislepingu sõlmivad asutajad. Kui asutajaks on ainult üks isik, teeb ta asutamisotsuse. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

 

Osaühingu asutamisel nn kiirmenetluses on võimalik kasutada tüüpdokumente, mis on kättesaadavad äriregistri infosüsteemis. Sel juhul asendab tüüppõhikiri notariaalset asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja.

 

Määrata tuleb juhatuse liikmed. Osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolekud juhatuse liikmeks olemise kohta, kui see ei sisaldu kandeavalduses. Kui osaühing asutatakse kiirmenetluses, nõukogu liikmete ja audiitori olemasolu korral ka nende digiallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta.

 

Osa eest tuleb asutamisel tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmist. Rahalise sissemakse tegemist tuleb äriregistrile tõendada üksnes juhul, kui sissemakse on üle 50 000 euro. Kui osapaitali sissemakse on alla 50 000 euro, piisab juhatuse kinnitusest, et sissemakse on osaühingule tasutud. Mitterahalise sissemakse korral tuleb esitada sissemakse osaühingule üleandmise leping ja selle väärtust tõendavad dokumendid. Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama audiitor juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 euro või mitterahalise sissemakse arvel saadud osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot.

 

Kui asutate osaühingu notari abil, valmistab notar teie jaoks ette osaühingu asutamise avalduse, asutamislepingu ning põhikirja.

 

Kuidas uut osaühingut registreerida

1. Osaühingu saate registreerida elektrooniliselt e-äriregistri portaalis

Osaühingu saab elektrooniliselt e-äriregistris registreerida vaid siis, kui:

• kõik asutamisega seotud isikud (juhatuse liikmed, asutajad jne) saavad esmakandeavalduse ja asutamisdokumendid digitaalallkirjastada;
• osaühing asutatakse rahalise sissemaksega, mis tehakse avalduse koostamise käigus elektrooniliselt e-äriregistri portaalis, kui sissemakse on üle 50 000 euro, väiksema sissemakse puhul piisab juhatuse kinnitusest sissemakse tegemise kohta.

Detailne juhend osaühingu asutamiseks e-äriregistri portaalis

Alustage osaühingu elektroonilist registreerimist e-äriregistri portaalis

 

2. Osaühingu asutamine notari kaudu

Selleks, et osaühingu loomine notari kaudu sujuks kiiresti, vaadake, milliseid dokumente asutamiseks vajate. Notaribüroodes on olemas ka osaühingu asutamiseks vajalike dokumentide näidised.

Notarite kontaktandmed

 

Kui suured on osaühingu asutamise kulud

• Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest on 200 eurot.
• Kui soovite osaühingu asutada elektrooniliselt kiirmenetlusega e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. 

Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse.

 

Osaühingu asutamisel notari juures tuleb tasuda lisaks registritoimingute eest tasutavale riigilõivule ka notari tasu. Notari tasu täpne suurus sõltub osakapitali suurusest ja asutajate arvust. Notari tasudele lisandub käibemaks.

Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline, viimasel juhul on osakapitali sissemakseks näiteks seadmed, arvutid või muu rahaliselt hinnatav vara.

 

Kui kaua kulub aega osaühingu registreerimisele

Registripidaja vaatab kandeavalduse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest ja kiirmenetluse valimise korral hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest.

Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri.

Aktsiaseltsi eelised:

• võimalus noteerida ettevõte börsil;
• võimalus kaasata lai ring aktsionäre;
• sobiv suuremahuliseks ettevõtluseks;
• aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.

 

Mida tuleb teha enne aktsiaseltsi asutamist

Enne asutamist leidke vastused peamistele küsimustele, mis määravad aktsiaseltsi igapäevase tegevuse olulisemad reeglid.

• Milline saab olema ärinimi?
• Millisel tegevusalal alustate tööd? Kas vajate tegevusluba või litsentsi?
• Kes on aktsionärid, kui suur on aktsiakapital ning millised saavad olema aktsionäride õigused?
• Kus saab olema aktsiaseltsi tegevuskoht ja asukoha aadress?
• Milline saab olema aktsiaseltsi juhtimine?

 

Milliseid dokumente vajate aktsiaseltsi asutamiseks

Aktsiaseltsi asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri. Asutamislepingu sõlmivad asutajad. Kui asutajaks on ainult üks isik, teeb ta asutamisotsuse. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud.

Asutamislepingus või -otsuses tuleb asutajate poolt määrata nii aktsiaseltsi nõukogu kui ka juhatuse liikmed. Juhatuse ja nõukogu liikmeks valimiseks on vajalik selle isiku nõusolek.

Kõigil Eesti aktsiaseltsidel, kaasa arvatud asutamisel olevatel aktsiaseltsidel, on kohustus registreerida aktsiad Nasdaq CSD Eesti filiaali peetavas väärtpaberite registris või muus depositooriumis. Asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitada Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi teatis aktsiate registreerimise kohta.

Aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avaldusele tuleb lisada panga- või makseasutuse teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta või mitterahalise sissemakse korral sissemakse aktsiaseltsile selle väärtust, üleandmist, vastuvõtmist ja auditeerimist kinnitavad dokumendid.

 

Kuidas uut aktsiaseltsi registreerida

Aktsiaselts tuleb registreerida notari kaudu, elektrooniline asutamine ei ole võimalik. Selleks, et aktsiaseltsi loomine notari abil sujuks kiiresti, vaadake, milliseid dokumente ettevõtte asutamiseks vajate. Notaribüroodes on olemas aktsiaseltsi asutamiseks vajalike dokumentide näidised.

Leidke siit sobiv notar ja tema kontaktandmed

 

Kui suured on aktsiaseltsi asutamise kulud

Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teil tasuda riigilõiv 200 eurot. Riigilõiv on hiljem võimalik kanda loodud aktsiaseltsi asutamiskuludesse.

Aktsiaseltsi asutamise notari tasu suurus sõltub asutajate arvust ning aktsiakapitali suurusest.

 

Kui kaua kulub aega aktsiaseltsi registreerimisele

Registripidaja vaatab kandeavalduse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest.

 

Mida tuleb teha pärast aktsiaseltsi registreerimist

Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad Eesti väärtpaberite registris (EVK) või muus depositooriumis.

Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit. Leidke siit sobiv audiitor ning tema kontaktandmed

Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või esitada majandustegevusteade.

Kui aktsiaseltsi planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslaseks.

Kui palkate töötajad, tuleb nad registreerida töötamise registris.

Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜ võib küll tegeleda majandustegevusega ja saada tulu, kuid kasutada võib seda põhikirjas seatud eesmärkide saavutamiseks. MTÜ-de tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus.

MTÜ kõrgeim juhtorgan on selle liikmete üldkoosolek. Igapäevaselt esindab ja juhib MTÜ-d üldkoosolekul valitud juhatus.

Juhatuse liikmed peavad täitma neile seadusega pandud kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

MTÜ asutajateks ja liikmeteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget.

Asutajad ja liikmed võivad olla ka välismaalased. Rahvusvahelise organisatsiooni filiaali registreerimist MTÜ-na Eesti seadusandlus ei võimalda, vaid siin tuleb asutada uus juriidiline isik. Lisaks võib välisriigi juriidiline isik tegutseda Eestis ka piiriüleselt otse, ilma selleks eraldi filiaali registreerimata või uut juriidilist isikut asutamata.

 

Mida tuleb teha enne MTÜ asutamist

MTÜ asutamiseks on vaja:

• korraldada liikmetega asutamiskoosolek;
• sõlmida asutamisleping ja koostada ühingu põhikiri.

NB! Dokumendid võib lasta enne allkirjastamist üle vaadata oma maakondliku arenduskeskuse konsultandil. Konsultatsioon on tasuta.

 

Milliseid dokumente vajate MTÜ asutamiseks

MTÜ asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping ja kinnitada põhikiri.

Asutamislepingus tuleb märkida:

• MTÜ nimi (nime valiku juhised leiab e-äriregistri veebilehelt). Nimi peab sisaldama isikute ühendusele viitavat täiendit, nt liit, selts, ühing, klubi vms. Kui niisugust lisandust ei leia või see ei sobi, kirjutage nime osaks sõna mittetulundusühing;
• aadress, millelt saab MTÜ-ga ühendust;
• eesmärk;
• asutajate nimed, nende elu- ja asukohad ning isiku- või registrikoodid;
• asutajate kohustused MTÜ suhtes;
• juhatuse liikmete nimed, nende isikukoodid ja elukohad.

Põhikiri on dokument, mis peab sisaldama liikmeskonna jaoks olulisi kokkuleppeid organisatsiooni edasise tegutsemise kohta. Põhikirjas tuleb märkida minimaalselt:

• MTÜ nimi, asukoht (omavalitsuse täpsusega);
• eesmärk;
• liikmeks vastuvõtmise ja väljaastumise või -arvamise tingimused ja kord;
• liikmete õigused ja kohustused või kord nende kehtestamiseks;
• osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
• üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord ning otsuste vastuvõtmise kord;
• juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär;
• vara jaotus MTÜ lõpetamisel. Tulumaksusoodustuse saamiseks tuleb põhikirjas sätestada vara jagamine teisele soodusnimekirja kuuluvale ühendusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Kui soovite ühenduse lisada tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja, peate ühenduse eesmärgis ja tegevustes selgelt näitama, et ühing tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Lugege lisaks Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

MTÜ asutamislepingu ja põhikirja näidised leiate portaalist MTÜ abi.

Registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada asutamisleping ja põhikiri, lisaks sidevahendite andmed (telefon, e-post, koduleht) ja teatada kavandatav põhitegevusala.

 

Kuidas MTÜ-d äriregistris registreerida

Pärast asutamiskoosolekul MTÜ põhikirja ja asutamislepingu kinnitamist tuleb MTÜ äriregistrisse kanda. Dokumentide esitamiseks on kaks võimalust:

• elektrooniliselt e-äriregistris;
• notari vahendusel.

Elektrooniliselt saab esitada registreerimise avalduse äriregistrile siis, kui kõigil asutajatel ja juhatuse liikmetel on digitaalse allkirjastamise võimalus. Sellisel juhul:

• täitke MTÜ registreerimise avaldus otse e-äriregistris
• avalduse juurde laadige failidena üles põhikiri ja asutamisleping
• seejärel laske kaasasutajatel ja juhatuse liikmetel dokumendid e-äriregistris allkirjastada
• tasuge MTÜ asutamise riigilõiv (saab teha pangalingi kaudu e-äriregistris)
• esitage kandeavaldus äriregistrile.

Notari vahendusel esitatakse registreerimisdokumendid siis, kui kõigil asutajatel või juhatuse liikmetel ei ole võimalik digitaalselt dokumente allkirjastada. Allkirjade õigsust kinnitab notar. Sellisel juhul esitatakse notariaalselt kinnitatud avaldus äriregistrile avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu.

 

Kui suured on MTÜ asutamise kulud

Riigilõiv MTÜ registrisse kandmise eest e-äriregistris on 30 eurot. Riigilõivu saab tasuda kandeavalduse koostamise ühe etapina pangalingi kaudu.

MTÜ asutamisel notari juures tuleb tasuda registritoimingute eest riigilõivu 30 eurot ja sellele lisanduvad notaritasud. Täpsema info leiate Justiitsministeeriumi veebilehelt.

 

Kui kaua kulub aega MTÜ registreerimisele

MTÜ registreeritakse viie tööpäeva jooksul. Puuduste ilmnemisel teatab registripidaja neist asutajatele ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Liikmed osalevad ühistus:

• tarbijatena või muude hüvede kasutajatena;
• hankijatena;
• tööpanuse kaudu;
• teenuste kasutamise kaudu;
• mõnel muul sarnasel viisil.

Tulundusühistu saavad asutada vähemalt kaks isikut (nii juriidilised kui füüsilised). Tulundusühistu eeliseks on liikmete isikliku varalise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga on võimalik ette näha liikmete täielik isiklik vastutus või põhikirjaga kindlaks määratud ulatuses lisavastutus.

Täieliku isikliku vastutuse korral ei ole ühistule kehtestatud minimaalse osakapitali nõuet. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab ühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot.

 

Mida tuleb teha enne tulundusühistu asutamist

Enne asutamist leidke vastused peamistele küsimustele, mis määravad ära ühistu igapäevase tegevuse olulisemad reeglid.

• Milline saab olema ühistu ärinimi?
• Millisel tegevusalal alustate tööd?
• Kes on liikmed?
• Kus saab olema ühistu tegevuskoht ja juriidiline aadress?
• Milline saab olema ühistu juhtimine?

 

Milliseid dokumente vajate tulundusühistu asutamiseks

Tulundusühistu asutamiseks tuleb koos avaldusega esitada äriregistrile järgnevad dokumendid:

• asutamisleping;
• põhikiri;
• juhatuse liikmete, audiitori ja revidendi, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
• sidevahendite andmed;
• tõendid osakapitali sissemakse ning riigilõivu tasumise kohta.

 

Kuidas uut tulundusühistut registreerida

Tulundusühistut saate registreerida ainult notari kaudu, kes äriregistrisse kandmise avalduse kinnitab ja vajalikud asutamisdokumendid ette valmistab. Avalduse kinnitanud notar esitab avalduse koos kande tegemiseks vajalike dokumentidega äriregistrile.

Leidke siit sobiv notar ja tema kontaktandmed

 

Kui suured on tulundusühistu asutamise kulud

Tulundusühistu asutamisel tuleb teil tasuda riigilõiv 200 eurot, millele lisandub notari tasu.

Kui kaua kulub aega tulundusühistu registreerimisele

Äriregistri pidaja vaatab tulundusühistu registreerimise kandeavalduse läbi 5 tööpäeva jooksul.

 

Mida tuleb teha pärast tulundusühistu registreerimist

Olenevalt ühistu tegevusalast ja suurusest tuleb ette võtta erinevaid samme:

• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.
• Kui teie ettevõtte planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena.
• Kui palkate töötajaid, tuleb nad registreerida töötamise registris.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine (edaspidi FIE) sobib kõige paremini nendele, kes alustavad tegevust üksi või koos perega.

FIE registreerimine on lihtne, kuid FIE vastutab ettevõtlusega tekkinud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga.

 

Mida tuleb teha enne FIE-ks registreerimist

Enne asutamist leidke vastused peamistele küsimustele, mis määravad teie igapäevase tegevuse olulisemad reeglid.

• Milline saab olema FIE ärinimi? FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest registreeritud ärinimedest.
• Millisel tegevusalal alustate tööd?
• Kas vajate tegevuslubasid või litsentse?
• Milline saab olema FIE aadress?

Avaldus FIE-na tegutsemiseks

FIE-ks registreerimiseks on vaja esitada vaid avaldus äriregistrile. Eelduseks on äritegevuseks sobiva pangakonto olemasolu. Registreerimise avalduse saate esitada äriregistri pidajale elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.

 

Kuidas FIE-ks registreerida

Elektrooniliseks registreerimiseks e-äriregistris peab teil olema digitaalallkirja andmise võimalus. Kiirmenetlusega saate end registreerida, kui täidetud on alljärgnevad tingimused:

• teil on Eestis registreeritud elukoht;
• riigilõiv on tasutud elektrooniliselt e-äriregistris;
• näitate tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. taseme järgi.

FIE kohta kantakse registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi, ettevõtja asukoht ja aadress, samuti majandusaasta algus ja lõpp, füüsilisest isikust ettevõtja nimi ning isikukood. Registrisse kandmise avaldusega koos tuleb esitada sidevahendite andmed ning kavandatav põhitegevusala.

 

Kui suured on FIE registreerimise kulud

FIE-ks registreerimisel tuleb teil tasuda riigilõiv 20 eurot.

Kui kaua kulub aega registreerimisele

E-äriregistrisse kiirmenetlusse avalduse esitamisel registreeritakse FIE ühe tööpäeva jooksul.

 

Mida tuleb teha pärast FIE-ks registreerimist

Olenevalt teie tegevusalast ja käibest tuleb võtta ette veel erinev hulk samme.

• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.
• Kui teie aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena.
• Kui palkate töötajaid, tuleb töötajad registreerida kohe pärast tööleasumist maksu- ja tolliametis töötamise registris.

Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma tegevuse peatada, teatades sellest äriregistri pidajale, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse.

Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva.

Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral.

Põhjalikuma ülevaate ettevõtlusega alustamisest FIE-na ja FIE kohustuste kohta leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Täisühing ja usaldusühing on Eestis küllaltki vähe levinud äriühingute vormid, mis sobivad suurema hulga osanike kaasamiseks ning osanike majandustegevuse toetamiseks.

Täisühingu ja usaldusühingu asutamiseks on vaja sõlmida ühinguleping. See võib olla suuline või kirjalik leping ning seda ei pea notariaalselt kinnitama ega äriregistrile esitama.

Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. Sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline (muu hulgas ühingule teenuste osutamine). Mitterahalise sissemakse rahaline väärtus määratakse ühingulepinguga.

Täisühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.

Usaldusühingus tegutsevad kaks või enam isikut ühise ärinime all. Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.

Täis- ja usaldusühingu riigilõivud ja notari tasud on teiste äriühingutega võrreldes väikesed.

 

Mida tuleb teha enne täis- või usaldusühingu asutamist

Enne asutamist leidke vastused peamistele küsimustele, mis määravad teiev etteõtte igapäevase tegevuse olulisemad reeglid.

• Milline saab olema ühingu ärinimi?
• Millisel tegevusalal alustate tööd?
• Kes on osanikud?
• Kus saab olema äriühingu tegevuskoht ja juriidiline aadress?
• Milline saab olema äriühingu juhtimine?

 

Milliseid dokumente vajate täis- või usaldusühingu asutamiseks

Mõlema äriühingu asutamiseks vajate esmalt osanike isikuandmeid. Samuti peavad osanikud olema kokku leppinud eelnevalt välja toodud punktides.

Täis- või usaldusühingu äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:

• avaldus (digiallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud), milles väljendatakse soovi kanda ennast äriregistrisse. Avaldus adresseeritakse kohtu registriosakonnale ning see peab sisaldama järgmiseid andmeid:

1. taotletav ärinimi
2. täis- või usaldusühingu asukoht, aadress ja elektronposti aadress
3. usaldusühingu korral ka usaldusosaniku sissemakse rahaline suurus;
4. majandusaasta algus ja lõpp;
5. osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid;
6. täisühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt
7. kui ühingu aadress on välisriigis, siis kontaktisiku nimi, isiku- või registrikood ning täisühingule suunatud tahteavalduste ja täisühingu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress
8. sidevahendite numbrid;
9. teave kavandatud põhitegevusala kohta;
10. riigilõivu tasumise tõend.

Kui registreerite ühingu notari abil, valmistab notar teie jaoks ette täis- või usaldusühingu asutamise avalduse.

 

Kuidas uut täis- või usaldusühingut registreerida

1. Täis- või usaldusühingu saate registreerida elektrooniliselt e-äriregistri portaalis.

Kui ühing vastab registreerimisel vähemalt järgnevatele nõudmistele, saate täis- või usaldusühingu registreerida kiiresti elektrooniliselt. Seda saate teha juhul, kui kõigil asutajatel ja teistel kandega seotud isikutel on ID-kaart või mobiil-ID ning nad saavad anda digiallkirju.

Alustage ühingu elektroonilist registreerimist

2. Täis- või usaldusühingu asutamine notari kaudu.

Selleks, et täis- või usaldusühingu loomine notari kaudu sujuks kiiresti, kontrollige eelnevalt, milliseid dokumente vajate avalduse vormistamiseks. Notaribüroodes on olemas ka asutamiseks vajalike dokumentide näidised.

Notarite kontaktandmed

 

Kui suured on täisühingu või usaldusühingu asutamise kulud

Riigilõiv täis- või usaldusühingu registrisse kandmise eest on 20 eurot.

Kui kasutate täis- või usaldusühingu asutamisel notari abi, tuleb maksta notari tasu. Notari tasu ühe allkirja kinnitamise eest on 12,75 eurot, tasu kandeavalduse registriosakonnale edastamise eest on 12,75 eurot. Kui soovite, et notar koostaks ka kandeavalduse projekti, läheb projekti koostamine, ühe allkirja kinnitamine ja registriosakonnale edastamine kokku maksma 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot. Notari tasudele lisandub käibemaks.

 

Kui kaua kulub aega täisühingu või usaldusühingu registreerimisele

Registripidaja vaatab kandeavalduse läbi 5 tööpäeva jooksul arvates avalduse saabumisest ja kiirmenetluse valimise korral hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates avalduse saabumisest.

 

Mida tuleb teha pärast täis- või usaldusühingu registreerimist

Olenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest tuleb ette võtta veel hulk samme.

• Kui alustate tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.
• Kui teie ühingu planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena.
• Kui palkate töötajad, tuleb nad registreerida töötamise registris.

Sihtasutus (edaspidi SA) luuakse vara valitsemiseks või kasutamiseks, et saavutada põhikirjalisi eesmärke. SA-l ei ole liikmeid. SA võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. SA tegevust reguleerib sihtasutuste seadus.

SA võivad asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. SA võib asutada ka testamendi alusel.

SA kohustuslikud juhtorganid on juhatus ja nõukogu.

SA-d juhib ja esindab juhatus. Nõukogu kavandab SA tegevust ning korraldab juhtimist, samuti teeb järelevalvet SA tegevuse üle.

Rahvusvahelise organisatsiooni filiaali registreerimist SA-na Eesti seadusandlus ei võimalda, vaid siin tuleb asutada uus juriidiline isik. Lisaks võib välisriigi juriidiline isik tegutseda Eestis ka piiriüleselt otse, ilma selleks eraldi filiaali registreerimata või uut juriidilist isikut asutamata.

 

Mida tuleb teha enne SA asutamist

SA asutajad võtavad vastu asutamisotsuse ja kinnitavad põhikirja ning määravad SA nõukogu ja juhatuse liikmed.

 

Milliseid dokumente vajate SA asutamiseks

SA asutamiseks tuleb vastu võtta asutamisotsus, milles tuleb märkida:

• SA nimi ja aadress, aadressi kaudu peab saama kontakti SA-ga
• asutajate nimed ja elu- või asukoha aadressid ning isiku- või registrikoodid
• raha või muu vara ja selle väärtus, mille asutajad SA-le üle annavad (määrasid seadus ette ei näe)
• juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ja isikukoodid.

Põhikiri on dokument, kus sõnastatakse SA eesmärgid ja reguleeritakse üldiselt SA edaspidine töökorraldus. SA põhikirja koostamisel tuleb tähele panna mõningaid erisusi, eriti, mis puudutab varasid, tasustamist ja soodustatud isikute ringi. Põhikiri peab vastama sihtasutuste seadusele.

SA põhikirjas tuleb märkida:

• SA nimi ja asukoht (omavalitsuse täpsusega);
• eesmärk;
• SA-le vara üleandmise kord;
• soodustatud isikute ring (v.a siis, kui kõigil isikutel on õigus saada väljamakseid SA eesmärgist lähtudes:
• SA tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
• vara jaotus SA lõpetamisel. Tulumaksusoodustuse saamiseks tuleb sätestada vara jagamine teisele soodusnimekirja kuuluvale ühendusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
• juhatuse ja nõukogu liikmete ning vajadusel audiitori nimetamise ja tagasikutsumise kord;
• juhtorganite liikmete arv ja nende volituste kestus;
• põhikirja muutmise kord;
• SA lõpetamine (kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus SA-d lõpetada);
• juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
• vara kasutamise ja käsutamise kord;
• muud seaduses sätestatud tingimused.

Kui soovite taotleda tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja lisamist, tuleb selgelt näidata ka eesmärgi saavutamiseks plaanitud tegevustes, et tegutsete avalikes huvides ja heategevuslikult.

Sihtasutuse asutamisotsuse ja näidispõhikirja leiate MTÜ abi portaalist.

Kui dokumendid valmis, võib lasta need enne allkirjastamist üle vaadata oma maakondliku arenduskeskuse konsultandil. Konsultatsioon on tasuta.

Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud. Sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Pärast notari juures asutamisotsuse notariaalset tõestamist ja enne SA äriregistrisse kandmise avalduse äriregistrile saatmist saab SA nimel avada pangas arvelduskonto asutajate poolt SA-le üle antava vara ülekandmiseks. Sel ajavahemikul asutamisotsuse tegemisest kuni äriregistrisse kandmiseni tuleb kasutada SA nime koos täiendiga „asutamisel“.

 

Kuidas SA-d äriregistris registreerida

SA-d ei saa elektrooniliselt äriregistris registreerida, vaid ainult notari vahendusel. Notari juures allkirjastavad kandeavalduse äriregistrile kõik juhatuse liikmed. Notariaalselt kinnitatud avaldus esitatakse äriregistrile avalduse kinnitanud notari vahendusel notarite elektroonilise infosüsteemi kaudu.

Registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada asutamisleping ja põhikiri, panga teatis SA-le üleantud raha kohta, sidevahendite andmed ja teatada kavandatav põhitegevusala. Vara üleandmist SA-le tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui antakse üle kinnisasi või registrisse kantav vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või muust registrist.

 

Kui suured on SA asutamise kulud

Riigilõiv SA registrisse kandmiseks on 80 eurot.

Notariaalsed tehingud on tasulised ja tasu suurus on määratud notari tasu seadusega.

 

Kui kaua kulub aega SA registreerimisele

SA registreeritakse viie tööpäeva jooksul. Puuduste ilmnemisel teatab registripidaja neist asutajatele ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Eestis saab asutada Euroopa äriühingut, mida reguleerib Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001 ja Eesti rakendusseadus Euroopa äriühingu põhikirja kohta. Euroopa äriühingule kohaldatakse veel aktsiaseltside õigusnorme. Euroopa äriühingu töötajate osalemise reeglid on sätestatud töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses.

Euroopa äriühingut saab asutada neljal viisil:

• Olemasolevate aktsiaseltside ühinemise teel
• Euroopa valdusettevõtja moodustamise teel aktsiaseltsid või piiratud vastutusega äriühingud
• Euroopa tütarettevõtja moodustamise teel äriühingud, ettevõtjad või muud juriidilised isikud
• Ümberkujundamise teel aktsiaselts, millel on olnud vähemalt kahe aasta jooksul tütarettevõtja või filiaal teises ELi riigis.

Täpsemat infot Euroopa äriühingu kohta leiate portaalist Teie Euroopa

Euroopa äriühing kantakse äriregistrisse vastavalt äriseadustikus aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise kohta sätestatule. Euroopa äriühingu aktsiakapital peab olema vähemalt 120 000 eurot. Euroopa äriühingut elektrooniliselt e-äriregistris registreerida ei saa, vaid selleks tuleb minna notari juurde. Notarid nõustavad ka, milliseid dokumente on tarvis asutamiseks ja äriregistris registreerimiseks.

Välismaa äriühing võib kanda Eesti äriregistrisse filiaali. Filiaal lihtsustab tegutsemist Eestis, kuna filiaali kaudu saab välismaa äriühing oma andmed kättesaadavaks teha. Filiaal ei ole eraldi juriidiline isik ning filiaali tegevuse ja kohustuste eest vastutab välismaa äriühing.

 

Millised tingimused tuleb täita enne filiaali äriregistrisse kandmist

Filiaali äriregistrisse kandmise eelduseks on see, et välismaa äriühing on valinud avatavale filiaalile juhataja või juhatajad ning volitanud neid filiaali avama. Kui filiaalile on määratud mitu juhatajat, võib filiaali üldjuhul esindada igaüks neist.

Filiaalile tuleb valida tegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile.

 

Kuidas toimub filiaali kandmine äriregistrisse

Filiaali saab registreerida äriregistris nii notari vahendusel kui elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.

Välismaa äriühingu filiaal kantakse äriregistrisse filiaali juhataja valdusel. Avaldusele tuleb lisada täiendavad dokumendid:

• ametlik tunnistus äriühingu olemasolu kohta tema asukohamaal (äriregistri väljavõte või registreerimistunnistuse ärakiri);
• luba filiaali asutamiseks, kui see on seaduses nõutud;
• filiaali juhataja volitusi tõendav volikiri või juhataja määramise otsuse ärakiri;
• teave filiaali kavandatud põhitegevusala kohta;
• sidevahendite andmed (telefon, kodulehe aadress, e-posti aadress).

Dokumendid tuleb esitada eesti keeles ja tõlge peab olema tehtud vandetõlgi poolt. Vajadusel tuleb registriosakonnale esitatavad dokumendid apostillida või legaliseerida. (Legaliseerimine on kinnitus esitatud dokumendi sobivuse kohta kasutamiseks Eestis.)

 

Filiaali registreerimisele kuluv aeg

Kogu protsessi ajakulu sõltub dokumentide vormistamise, tõlkimise ja kinnitamise ajakulust nii äriühingu asukohamaal kui Eestis, samuti notaril dokumentide ettevalmistamisele kuluvast ajast.

Kui filiaali äriregistris registreerimise avaldus esitatakse elektrooniliselt e-äriregistri kaudu, kantakse filiaaläriregistrisse kuni 5 tööpäeva jooksul alates kandeavalduse esitamisest.

Filiaali registreerimisega seotud kulud

Riigilõiv filiaali äriregistrisse kandmise eest on 200 eurot, millele lisandub notari tasu, kui filiaali registreerimist tehakse notari vahendusel.

 

Mida tuleb teha pärast filiaali registreerimist

Kui filiaal alustab tegevust erinõuetega tegevusalal, tuleb teil taotleda tegevusluba või litsentsi.

Kui teie filiaali planeeritav aastakäive ületab 40 000 eurot, tuleb end registreerida maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena.

Töötajate värbamisel tuleb nad registreerida töötamise registris.

Ettevõtluskonto lihtsustab maksude maksmist ja aruandlust eraisikul, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga.

Ettevõtluskonto avanud inimene ei pea koostama raamatupidamis- ja maksuaruandeid – maksukohustuse täitmine käib ettevõtluskonto laekumiste alusel. Ka ei ole ettevõtluskonto teinud inimesel kohustust end ettevõtjana registreerida.

Ettevõtluskonto saab avada LHV Pangas.

 

Ettevõtlustulu maksumäär

Ettevõtlustulu maksumäär on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas. Kui kalendriaasta tulu ületab 25 000 eurot, maksustatakse seda ületav summa 40% maksumääraga.

Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, tekib kohustus end äriregistris ettevõtjana (FIE või OÜ) ja maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida. Registreeritud ettevõtja on kohustatud pidama raamatupidamis- ja maksuarvestust.

 

Kellele ei ole ettevõtluskonto kasulik

Ettevõtluskonto kasutajal ei ole võimalust teenuse osutamisega või kaupade müügiga kaasnenud kulusid maha arvata ehk et maksustatakse kogu kontole laekunud raha. Seepärast ei sobi ettevõtluskonto neile, kelle põhitegevus on mujalt ostetud kaupade vahendamine või kelle jaoks moodustab kaupade valmistamiseks või teenuste osutamiseks vajaliku materjali kulu suure osa müügihinnast.

Tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed sisendkulud, on kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu.

Ettevõtluskonto omanik ei saa olla töötuna arvel ning tal ei ole õigust töötushüvitisele, sest ettevõtluskonto omanik loetakse ettevõtlusega tegelevaks isikuks.

Ettevõtluskonto omanik ei või olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal.

Lugege lähemalt ettevõtluskonto kohta maksu- ja tolliameti kodulehelt.