Kutsekoolid pakuvad jõukohaseid õppimisvõimalusi, andes ettevalmistust nii lihtsamate kui ka keerukamate ametite pidamiseks. Et leida koos oma lapsega talle sobivat kooli või eriala, kasuta haridusportaali erialade otsingut või Sisseastumise infosüsteemi Avaleht - SAIS. Paljudes kutsekoolides saab õppida õppekavade järgi, kus eelneva hariduse nõuet ei ole ning mis sobivad ka põhikoolis lihtsustatud õppekava ja osa toimetuleku õppekava järgi õppinutele. Sellistest erialadest saad ülevaate haridusportaali erialade loetelust.

Kutseõppes võimaldatakse tuge vajavale noorele mitmeid tugimeetmeid - näiteks võimalus kohandada või muuta õppe korraldust või õppekeskkonda, õppemeetodeid ja -aega. Õpilase vajadustest lähtuvalt saab kool koostada näiteks individuaalse õppekava, pikendada õppimise aega või võimaldada õppimist väikerühmas. Oluline on meeles pidada, et kutsekooli lõpetamiseks peab õppija omandama kõik õppekavas kirjeldatud teadmised ja oskused, neid vähendada ei saa. Sellistest erialadest saad ülevaate haridusportaali erialade loetelust. 
 

Kutseõppes võimaldatakse tuge vajavale noorele mitmeid tugimeetmeid - näiteks võimalus kohandada või muuta õppe korraldust või õppekeskkonda, õppemeetodeid ja -aega. Õpilase vajadustest lähtuvalt saab kool koostada näiteks individuaalse õppekava, pikendada õppimise aega või võimaldada õppimist väikerühmas. Oluline on meeles pidada, et kutsekooli lõpetamiseks peab õppija omandama kõik õppekavas kirjeldatud teadmised ja oskused, neid vähendada ei saa.
 

Kool tagab õpilastele tugiteenuste kättesaadavuse. Tugiteenuste hulka kuuluvad

• karjääriteenus,
• õpiabi,
• eri- ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine,
• psühholoogiline nõustamine.
   

Kui tarvis, saab kool kaasata õppetöö läbiviimisesse  täiendavaid spetsialiste nagu viipekeele tõlk, tugiisik või isiklik abistaja.
Paljudel kutsekoolidel on kogemused mitmesuguste erivajadustega õppijate toetamisel. Samuti on kaasaegsed koolimajad hästi ligipääsetavad. Koos lapsega kooli valides võta kindlasti ühendust koolidega, kus Sulle huvi pakkuvaid erialasid õpetatakse. Koolist saad kõige täpsemat teavet erialade, vastuvõtutingimuste ja õppe korralduse kohta. 

Kõrgkoolid pakuvad erivajadusega noorele õppimise hõlbustamiseks mitmeid toetusi ja teenuseid, mis võivad erinevates koolides olla erinevad. Kõige täpsemat infot saada alati otse ülikoolist. Paljudes kõrgkoolides on erivajadusega üliõpilaste kontaktisikud, kes kõige paremini aidata oskavad. 

Kui Sinu laps vajab sisseastumiseksamite, -testide või vestluse ajal eritingimusi (nt võimalus kasutada arvutit, lisaaeg, viipekeeletõlk vms), siis tuleb sellest sisseastumisdokumente esitades kõrgkoolile teada anda.

Erivajadusega üliõpilaste tugiteenuste kohta saad lähemalt lugeda kõrgkoolide veebilehtedelt:

• Eesti Maaülikool
• Tallinna Ülikool
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tartu Ülikool
• Tallinna Tervishoiukõrgkool
• Eesti Kunstiakadeemia

• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

   

Senise kutsvaliku õppe asemel käivitub 2026/27 õppeaastast ettevalmistav õpe põhihariduse omandanud noortele, kes ei ole leidnud peale põhikooli lõpetamist sobivat edasiõppimise võimalust. Ettevalmistav õpe võimaldab õpilasel arendada vajaduspõhiselt õpingute jätkamiseks vajalikke oskusi. Õppe käigus pakutakse nõustamist edasise õpitee ja karjäärivalikute tegemiseks. Ettevalmistava õppe kestvus on üldjuhul üks õppeaasta, kuid õppeaeg võib olla ka lühem juhul kui noor leiab endale varem sobiva õpitee. 
 

Sageli saab enne sisseastumist kooliga lähemalt tutvuda lahtiste uste päevadel või mõnel muul uutele õppijatele mõeldud üritusel. Võta julgelt mõne huvipakkuva või kodulähedase kooliga varakult ühendust.
 

Valiku tegemisel saab nõu ja abi töötukassa karjäärinõustajatelt. Karjäärinõustajad töötavad igas maakonnas. Karjäärinõustamisel võivad osaleda kõik soovijad ning teenus on kõikidele tasuta. 

Kutsekoolis õppijale maksab riik õppetoetust. Toetuse saamiseks peab õppima statsionaarses õppes ja õppimiseks ettenähtud aega ei tohi ületada. Toetuse taotlemine käib kooli kaudu. Toetuse määramise aluseks on õppetulemused, mille alusel koostatakse paremusjärjestus. Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris ja veebruaris.

Lisaks on võimalik kutsekoolis saada eritoetust. Eritoetus on mõeldud õpilastele, kelle majanduslik olukord takistab õppimise jätkamist.Eritoetuse tingimuste kohta saab infot otse koolist.

Kui kutsekool ei asu koduga samas asulas, hüvitatakse ühistranspordi kasutamisega seotud sõidukulud. Kui noor sõidab kooli igal koolipäeval, arvestatakse hüvitist ühe edasi-tagasi sõidu eest päevas. Kool võib hüvitada õpilasele ka muid õppimisega seotud sõidukulusid, näiteks seoses praktikal käimisega või õpilasvõistlustel osalemisega. Sõidukulude hüvitamiseks tuleb esitada koolile avaldus ja lisada sellele sõidupiletid.

Kui kutsekoolil ei ole ühiselamut või kui Sinu laps ei saa ühiselamut oma erivajaduse tõttu kasutada ja ta peab ise endale õppimise ajaks majutuskoha leidma, on tal õigus saada majutuskulude hüvitist. Selle hüvitise määramisel arvestatakse aga lisaks ka kodu ja kooli vahelist ühistranspordi korraldust. See tähendab, et hüvitist saab taotleda siis, kui sõidu aeg ühistranspordiga kooli ja tagasi on kokku pikem kui kaks tundi päevas. Majutuskulude hüvitist on õigus taotleda ka siis, kui koolis käimiseks ei ole võimalik ühistransporti kasutada. Majutuskulude hüvitamise saamiseks tuleb esitada taotlus koolile.

Õppimise ajal on võimalus võtta õppelaenu. Õppelaenu taotlemise eelduseks on see, et õpilane on omandanud keskhariduse ja õpe kestab õppekava järgi vähemalt kuus kuud. Õppelaenu saab taotleda üks kord aastas õppeaasta jooksul. Noorel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Õppelaenu saab taotleda pangast.
Kõrgkoolis õppides on võimalik taotleda vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust. Vajaduspõhine õppetoetus on seotud perekonna keskmise sissetulekuga. Toetust saab taotleda nii sügis- kui kevadsemestril. Taotlemine toimub haridusportaalis (vajalik sisselogimine).

Kui tudeng jääb vajaduspõhisest õppetoetusest ilma, kuna varasem sissetulek ületas kehtestatud piiri, kuid see on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud, on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust. Eritoetuse summa on 135 eurot kuus. Taotlemiseks tuleb pöörduda otse kõrgkooli poole.

Erivajadusega üliõpilasel on õigus taotleda stipendiumi. Stipendiumi suurus sõltub üliõpilase puude liigist ja raskusastmest ning jääb vahemikku 60–510 eurot kuus. Taotlusvoorud on kaks korda õppeaastas. Üliõpilane saab valida taotlemiseks ühe vooru ja esitada taotluse üks kord õppeaastas. Taotlemine toimub taotluste menetlemise infosüsteemis.

Õppetoetus puudega õppurileon suunatud mittetöötavale noorele, kes õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Toetus on mõeldud igakuise toetusena õppimise perioodiks, võimaldamaks kasutada eriõppevahendeid ja erikommunikatsioonivahendeid jms. Õppetoetust makstakse vastavalt tegelikele lisakuludele 6.39–25.57 eurot kuus. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Õppetoetuse saamiseks tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile. Taotlusele tuleb lisada õppetööga seotud lisakulude arve või maksekorraldus.

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord

Haridus- ja Teadusministeerium - Haridusportaal - Kutseharidus
Haridus- ja Teadusministeerium - Kutseharidus - Hariduslike erivajadustega õpilane
Haridus- ja Noorteamet - Kutseõppeasutuste kaart ja ülevaade õppimisvõimalustest
Haridus- ja Teadusministeerium - Kutseharidus - Õppetoetused, sõidukulude hüvitamine, koolilõunad ja muud toetused
Haridus- ja Teadusministeerium - Haridusportaal - Kõrgharidus
Haridus- ja Noorteamet - Erivajadusega üliõpilaste stipendium
Riigiportaal - Ülikooliõpingute rahastamine, õppetoetused
Eesti Töötukassa - Karjäärinõustamine
Eesti Töötukassa - Karjääriteekond