Kooliaasta algab 1. septembril ja lõpeb juuni teisel nädalal. Kokku on õppeaastas 175 õppepäeva.

Kooliaasta koosneb vastavalt kooli valikule kas õppeveeranditest, trimestritest või kahest õppepoolaastast. Koolivaheajad on üldjuhul kõigis koolides samal ajal – sügisvaheaeg oktoobris, jõuluvaheaeg detsembris ja jaanuaris, talvevaheaeg veebruaris, kevadvaheaeg aprillis. Siiski võib mõni kool kehtestada üldisest korrast erinevad vaheajad. Täpse info vaheaegade kohta saad kooli kodulehelt või lapse õpetaja käest.

Kooli õppekava järgi koostatakse igale klassile tunniplaan. Tunniplaan avalikustatakse kooli veebilehel. Tunniplaan võib õppeaasta jooksul muuta, tavaliselt tehakse seda uue veerandi alguses.

Eestis käivad lapsed koolis viiel päeval nädalas. Laupäeval ja pühapäeval tunde ei ole. Tavaliselt algavad tunnid hommikul kell 8, kuid paljudes koolides ka hiljem. Mõnes koolis käivad lapsed koolis kahes vahetuses ja siis võib koolipäev alata ka näiteks alles lõunast. Koolitunni arvestuslik pikkus on 45 minutit, kuid koolides võivad kasutusel olla ka näiteks pikemad paaristunnid jm lahendused. Tunnid vahetuvad vahetundidega, mille jooksul lapsed saavad puhata, mängida või õues olla.

Noorematel klassidel on kõik tunnid üldjuhul samas klassiruumis. Tavaliselt alates viiendast klassist on eri õppeainete tunnid vastavates ainekabinettides – füüsikatund füüsikaklassis, inglise keel inglise keele klassis jne. Iga tunni lõpus pakib laps oma kooliasjad kotti ning läheb järgmiseks tunniks uude klassi.

Enne, kui hakkad lapsele koolitarbeid muretsema, küsi nõu lapse klassijuhatajalt. Kindlasti on vaja vahetusjalatseid ning koolikotti raamatute ja vihikute jaoks. Väiksemaid koolitarbeid – pliiatseid, kustukumme jm vajalikku – hoitakse pinalis.

Paljudes koolides on põhikooli õpilastele (1.–9. klass) õpilaspäevik kohustuslik. Päevikusse kantakse tunniplaan, kodused ülesanded, tunnis saadud hinded ja muu tähtis info. Õpilaspäeviku saab osta poest, kuid mõnel koolil on ka päris oma päevik, mille saab olenevalt koolist kas raha eest või tasuta.

Põhikoolis annab õpikud ja töövihikud lapsele kool. Kevadel peab õpikud koolile tagasi andma, et järgmisel sügisel saaks neid kasutada juba teine õpilane.

Paljud kohalikud omavalitsused maksavad peredele kooli alguse toetust. Kuna võimalused on piirkonniti erinevad, küsi täpsemat infot oma kohalikult omavalitsuselt.

Kui laps on kooli vastu võetud, saab ta õpilaspileti. Õpilaspilet on dokument, mis tõendab, et laps õpib Eestis. Õpilaspilet annab erinevaid soodustusi, näiteks ühistranspordipiletite ostmisel.

Õpilaspiletile kantakse kooli nimi, lapse nimi, isikukood ja sünniaeg ning pileti kehtivusaeg. Pileti saamiseks on vaja kooli tuua üks dokumendifoto (3 x 4 cm).

Eesti koolis hinnatakse lapsi kõigis klassides ja õppeainetes, kuid hindamissüsteemid võivad kooliti erineda. Mõnes koolis ei panda numbrilisi hindeid kuni 6. klassi lõpuni. Hinnatakse skaalal 1 kuni 5, kusjuures hinne 5 näitab, et õpilane on saavutanud väga hea õpitulemuse, hinne 1 aga näitab, et õpilasel on veel palju arenguruumi.

Järelevastamise võimalustest teavitab last aine- või klassiõpetaja. Hindeid on kahte sorti: jooksvad hinded, mida pannakse õppimise ajal tehtud töö eest, ning kokkuvõtvad hinded ehk veerandi- ja aastahinded, mis kirjutatakse klassitunnistusele. Lapsevanem saab jälgida lapse hindeid elektroonilisest päevikust (Stuudium, E-kool või Tahvel) või lapse õpilaspäevikust.

Kui laps on koolist pikalt puudunud, on tal võimalik saada järelaitamistunde. Ka ebaedu puhul (kui laps on küll koolitundides osalenud, aga pole õpitust aru saanud) peaks laps osalema järelaitamistundides. Neid annab tavaliselt sama aineõpetaja, kes põhitundi.

Järelaitamistunnid toimuvad enamasti koolipäeva lõpus pärast põhitunde, mõnes koolis aga ka enne põhitundide algust. Tavaliselt on igal õpetajal kindel aeg ja päev, mil ta abi vajavate õpilastega tegeleb.

Järeleaitamistundi võivad õpilased minna ka siis, kui midagi jäi tunnis arusaamatuks, mõni kontrolltöö ebaõnnestus või on lihtsalt vaja õpetajalt midagi küsida. Infot järeleaitamistundide kohta saab klassijuhatajalt.

Kool korraldab õppetegevust ka väljaspool koolimaja ruume. Koolist välja minnakse alati koos õpetaja(te)ga. Lapsi viiakse õppekäikudele näiteks muuseumidesse, mõnda ametiasutusse, loomaaeda või mujale. Paljudes koolides käiakse õpilastega teatris. Tasuliste ürituste puhul informeerib õpetaja lapsi ja vanemaid, kes peavad piletite eest ise tasuma.

Koolivaheaegadel ja kooliaasta lõpus korraldatakse klassiekskursioone, mis võivad olla mitmepäevased. Minnakse näiteks matkama või sõpruskoolile külla. Mõnikord käiakse välismaal. Klassiekskursiooniks kogutakse lapsevanematelt raha ning neis osalemine ei ole kohustuslik.

Kõik lapsed peavad koolis käima ning ilma mõjuva põhjuseta puududa ei tohi. Kui lapsel pole võimalik mingil põhjusel kooli tulla, tuleb sellest kohe kooli teavitada. Hea tava kohaselt ei planeeri pere oma perepuhkusi ega muid sõite koos lastega kooliaja sisse. Erandkorras võib kool loa anda, aga selleks tuleb suhelda kooli juhtkonnaga.

Haige laps, kellel on palavik, tugev nohu, köha või mõni viirus, ei tohi kooli minna. Kui laps jääb tervisehäda tõttu koolist eemale, tuleb sellest teavitada klassijuhatajat. Kui haigus on raske või kestab pikemat aega, siis pöördu kindlasti ka arsti poole. Kui lapsel on mingi püsiv tervisehäire, teavita sellest klassijuhatajat. Vajadusel tuleb seda tõendada ka arstitõendiga.

Kui sul on küsimusi või muresid seoses oma lapse õppimisega, tuleb kõigepealt alati pöörduda oma lapse klassijuhataja poole. Tavaliselt on kokku lepitud, kas kogu suhtlus käib elektroonilise õppeinfosüsteemi kaudu, kus saab õpetajale ja ka teistele lastevanematele kirju saata, või võib õpetajale ka otse e-kirju saata.

Kui sinu küsimus on üldisem või klassijuhataja pole mõistliku aja jooksul vastanud, võid pöörduda ka oma kooli vastava kooliastme õppejuhi poole. Kontaktandmed leiad kooli veebilehelt.

Samuti on igal koolil hoolekogu, kuhu kuulub ka lapsevanemate esindaja, seega võid oma küsimusega ka tema poole pöörduda. Suuremate teemade korral tuleks ühendust võtta kas kooli direktoriga või kooli pidaja ehk kohaliku omavalitsusega.

Tavaliselt toimuvad õppeaasta alguses lapsevanemate koosolekud, kus samuti selgitatakse, kelle poole millise küsimusega pöörduda.

Kui sinu laps asub õppima uues koolis ja tema jaoks esialgu võõras keeles, on väga tähtis teda uue kooliga harjumisel toetada ja julgustada. Võta aega, et lapsega rääkida, tunne huvi, kuidas tal koolis läheb, ning aita, kui ilmneb probleeme. Palju on abi sellest, kui leiate ühiseid rõõmu pakkuvaid tegevusi – käige jalutamas, tutvuge vaatamisväärsustega, õppige koos eesti keelt, tehke sporti. Sinu laps vajab kohanemiseks erilist toetust.

Vaimse tervise hoidmise kohta leiate infot e-nõustamisportaalist Peaasi.ee.