„Ettevõtjana“ käsitletakse siin peatükis inimest, kes tegeles enne surma aktiivselt ettevõtlusega – kes oli mõne tegutseva äriühingu (osaühingu, aktsiaseltsi, täis- või usaldusühingu) osanik või füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Ettevõtja on sageli enda äriühingu juhatuse liige.

Ettevõte on seaduse tähenduses äriühingule kuuluvate varade ja lepingute kogum, mille kaudu ühing tegutseb, kuid käesolevas peatükis nimetatakse lihtsuse huvides „ettevõtteks“ ka ettevõtjale kuuluvat äriühingut.

Oluline teada: Kui pärandaja oli äriühingu omanik (osanik või aktsionär), siis kuulus talle osalus äriühingus (osa või aktsiad, ühiselt nimetatud osalus), mitte äriühingu enda vara. Äriühingu vara (vallas- ja kinnisvara, õigused ja kohustused jne) kuulub äriühingule endale. Äriühingu varaga saab üldjuhul tehinguid teha vaid äriühingu nimel tegutsev isik (juhatuse liige), mitte osanik ise. Kui pärandaja oli äriühingu ainus juhatuse liige, jääb ühing ajutiselt ilma juhita. Ettevõtja pärandvara hulka võib kuuluda tema ettevõttega seotud õigusi ja kohustusi – näiteks äriühingule antud laenud või kohustus tagastada äriühingule selle vara või äriühingu kohustuste tagamiseks antud käendused jne.

Pärimiseks ei ole alati vajalik ametlikku pärimismenetlust läbi viia, kuid ettevõtlusega seotud vara (osalused, väärtpaberid) puhul tuleb pärijate, annakute (testamendis sisalduv korraldus, millega testamenditegija määrab kellegile varalise hüve nt osa või aktsia ilma tema pärijaks nimetamata) ja pärandvara koosseisu õigeks väljaselgitamiseks läbi viia notari juures pärimismenetlus. Kuna osanike nimekirja peetakse äriregistris, on omaniku kannete muutmiseks vajalik esitada äriregistrile pärimistunnistus. Pärimismenetluse algatamiseks peab pärandvarast huvitatud isik (tavaliselt pärija või annakusaaja) pöörduma notari poole esimesel võimalusel pärast pärandaja surmast teadasaamist.

Kiire tegutsemine on oluline kahel põhjusel. Esiteks on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud alates hetkest, mil pärija sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Teiseks aitab kiire tegutsemine vältida ettevõtte tegevuse seiskumist. Pärimismenetlus toimub notari juures tavapärases korras.

Kui keegi pärismenetlust notari juures ei algata, läheb vara omandiõigus pärandajalt pärijale üle, kuid ilma notari tõestatud pärimistunnistuseta või kohtulahendita ei ole võimalik muuta ettevõte omaniku kohta kandeid äriregistris ega pangas. Seetõttu jääb äriregistri kanne osaluse omaniku kohta ebaõigeks – sinna on endiselt kantud pärandaja, mitte pärija. Osaluse ümbervormistamise kohta vaata Ettevõte osaluse üleminek eri ärivormide kaupa.

Äriühing (osaühing, aktsiaselts, täis- või usaldusühing)
Kuna äriühing on iseseisev juriidiline isik, ei lõpeta omaniku surm ettevõtte tegevust – ühing eksisteerib edasi. Notari juures toimuv pärimismenetlus võtab minimaalselt aega üks kuu, kuid võib võtta kauem, kui pärijate väljaselgitamine on keeruline. Kui pärijate vahel tekib vaidlus, näiteks testamendi kehtivuse või pärija pärimisõiguse üle, peavad pärijad pöörduma kohtusse ning tegelik pärija võib selguda alles pärast pikka kohtuvaidlust. Selle aja jooksul võib äriühingu tegevus olla raskendatud – kui ilma pärandaja osaluseta ei ole võimalik langetada vajalikke osanike otsuseid. Kui äriühingul on teisi juhatuse liikmeid peale pärandaja, saab ettevõte igapäevaselt edasi tegutseda.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
FIE puhul on olukord erinev. FIE ei ole eraldiseisev juriidiline isik ning FIE surma korral kaob ettevõtte juht ja ettevõtte tegevus seiskub. FIE ettevõtte tegevus saab jätkuda pärast notari juures algatatud pärimismenetluse lõppemist. FIE majandustegevuse jätkamise õigus on pärijal, kes sai pärandisse kuulunud ettevõtte omanikuks.

Juhatuse liikme surm
Juhatuse liikme ametisuhe lõpeb tema surmaga ning tema õigused ja kohustused ei lähe üle pärijatele. Juhatuse liige valitakse tema nõusolekul osanike otsusega. Juhatuse liige ei pea olema osanik ning osanik ei pea olema juhatuse liige. Kui pärandaja oli ainuosanik ja ka ainus juhatuse liige, jääb ettevõte ilma seadusliku esindajata, sest kuni pärimismenetluse lõppemiseni ei ole osanikku, kes saaks juhatuse liiget valida. Juhatuse liikmeta ei saa ettevõte mõistlikul viisil toimida. Sellises olukorras on lahendus taotleda juhatuse asendusliikme määramist kohtult. Selleks tuleb huvitatud isikul (näiteks ettevõtte teisel osanikul või pärijal) esitada avaldus Tartu Maakohtule. Avalduses selgitatakse juhatuse asendusliikme vajadust ja võimalusel pakutakse välja asendusliikme kandidaat. Tuleb arvestada, et see menetlus võib võtta aega mitu kuud.
Ainuosanikust ainsa juhatuse liikme surmaga kaasnevaid probleeme saab vältida äriühingule mitme juhatuse liikme või prokuristi (äriregistrisse kantud ühingu esindaja) määramisega. Igapäevaste toimingute tegemiseks (nt raamatupidamise korraldamiseks, palkade ja maksude tasumiseks) ühingu poolt antud volitused kehtivad ka pärast juhatuse liikme surma.

FIE surm
FIE surma korral kaob ettevõtte juht, kuid ka FIE poolt antud volitused igapäevaste toimingute tegemiseks kehtivad üldjuhul edasi.

Osaniku surm
Osaniku õiguste teostamine osaniku surma järel ei ole pärijate selgumiseni võimalik. Seega ei saa olulisi otsuseid (näiteks valida uusi juhatuse liikmeid või audiitorit, muuta põhikirja, muuta osa- või aktsiakapitali vms) seni vastu võtta. Osanike otsust võivad nõuda ka näiteks pangad laenude refinantseerimiseks või laenutingimuste muutmiseks. Juhatus saab osanike poolt kinnitamata majandusaasta aruande esitada äriregistrile ja nii vältida ühingu kustutamist.

Praktilised probleemid pärimismenetluse ajal
Maksud, töötajate palgad, laenu-, üüri- jm maksed tuleb tähtaegselt tasuda ka FIE või äriühingu ainsa juhatuse liikme surma korral, isegi kui pärimismenetlus pole veel lõppenud ja pärijad teada. Sellisel juhul tasub eeldataval pärijal suhelda ettevõtte töötajate, võlausaldajate, teenusepakkujate, Maksu- ja Tolliameti jt-ga, et välja selgitada, millistel tingimustel saab ettevõte jätkata tegutsemist uue juhatuse valimiseni. Tuleb arvestada, et kõik võlausaldajad ei tarvitse nõustuda kohustuste täitmise viivitusega. Kui eeldatav pärija täidab ise ettevõtte kohustusi (nt maksab töötajatele palka), peaks ta saama vajalikud kulutused äriühingult hiljem tagasi nõuda.

Kuni pärija ei ole selgunud ja muid lahendusi ei ole, on võimalik taotleda kohtult pärandi hooldaja määramist või rakendada muid pärandi hoiumeetmeid. Selles peab huvitatud isik esitama avalduse pärandaja viimase elukoha järgsele kohtule, selgitades pöördumise asjaolusid ja võimalusel pakkuda välja pärandaja hooldaja kandidaat. Vajadusel täpsustab kohus ise üle, milliseid toimingud on konkreetsel juhul vaja teha. Kohus võib anda pärandi hooldajale korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Tavaliselt on pärandi hooldaja just see isik, kes võib pärimismenetluse ajal esindada surnud osaniku osa nimel, näiteks hääletada osanike koosolekul, kuid selleks on vajalik vastavat kohtulahendit.

Seadusest ja põhikirjast tulenevad piirangud
Kõiki osalusi ei ole võimalik pärandada, näiteks osalust advokaadiühingus, milles saab osanik olla seadusest tulenevalt vaid vandeadvokaat. Piirangud osaluse pärandamisele võivad tuleneda seadusest, ettevõtte põhikirjast või osanike lepingust/ ühingulepingust. Põhikirjast tulenevate piirangute kohta vt allpool Ettevõtte osaluse üleminek eri ärivormide kaupa.

Piiratud teovõimega isik pärijana
Piiratud teovõimega isik on nii alaealine (alla 18-aastane) kui ka täisealine isik, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Ka selline isik saab ettevõtet pärida, kuid ettevõtte edasisel juhtimisel kehtivad olulised piirangud.

Kohustuslik pärandi inventuur pärimismenetluses
Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.

Esindamine ja õiguste teostamine
Piiratud teovõimega isik ei saa iseseisvalt kõiki õigusi teostada, tema eest tegutseb seaduslik esindaja. Alaealise puhul on seaduslikuks esindajaks tavaliselt vanem, eestkostetava puhul eestkostja.
Ettevõtlusega seotud osanike õigusi, sh hääletamisõigust osanike koosolekul, teostab piiratud teovõimega isiku eest tema seaduslik esindaja.
Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei saa piiratud teovõimega isik olla juhatuse liige.

Kohtu nõusolek tehinguteks
Teatud tehingute tegemiseks on vajalik ka kohtu luba, näiteks eestkostetava nimel pärandvara jagamiseks, ettevõtte rendile andmiseks ning ettevõtte omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingu sõlmimiseks. Sama põhimõte kehtib vanemate kohta alaealiste laste esindamisel: lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, mida perekonnaseaduse kohaselt vajab ka eestkostja.

Pärandist loobumine
Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel. Muudel juhtudel on piiratud teovõimega isiku nimel pärandist loobumiseks vajalik kohtu nõusolek.

FIE tegevuse jätkamine
FIE pärimisel on olukord keerulisem, sest FIE staatus on lahutamatult seotud isikuga ning piiratud teovõimega isik ei saa FIE tegevust iseseisvalt jätkata. Alaealise puhul on võimalik olenevalt pärija vanusest ja arengutasemest taotleda kohtult tema teovõime laiendamist (võimalik üle 15-aastaste puhul) või FIE ettevõte likvideerida.

Abikaasade ühisvara
Tuleb arvestada, et kui osalus või osa on omandatud abielu ajal ning abikaasadel on varaühisuse varasuhe ja osaluse suhtes abieluvaralepingut ei ole sõlmitud, võib osalus kuuluda abikaasade ühisvarasse. Kui üks abikaasa sureb, ei kuulu pärandvarasse kogu osalus, vaid üksnes surnud abikaasale kuuluv osa sellest.

Sundosa
Ka ettevõtja vara pärandamisel tuleb arvestada sundosaga, mille saamise õigus on alanejatel sugulastel (lapsed, lapselapsed), vanematel, abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel ülalpidamiskohustus. See tähendab, et kui pärandaja jätab testamendiga sundosa saaja pärandist ilma, siis on sundosa saajal õigus esitada rahaline nõue pärijate vastu.

Osaühing
Osa läheb osaniku surma korral üle tema pärijatele, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvitise väljamaksmiseks. Mitme pärija korral tekib kaaspärijatel osale ühisomand.

Kui notar on pärimismenetluse lõpetanud ja pärimistunnistuse tõestanud, ei lähe ettevõtte osalus automaatselt registris pärijale nimele. Uus osanik on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama juhatusele. Juhatus on kohustatud osanike andmetes toimunud muudatusest viivitamata teatama äriregistrile. See tähendab, et pärija teavitab juhatust, kes omakorda teatab äriregistrile e-äriregistri portaalis või notari vahendusel.

Aktsiaselts
Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada aktsiaga seotud õigusi üksnes ühiselt ning aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad aktsia ühised omanikud solidaarselt. Erinevalt osaühingust ei ole võimalik aktsiaseltsi põhikirjaga kehtestada piiranguid aktsiate pärimisele.
Sarnaselt osaühingu osadega tekib mitme pärija poolt aktsiate pärimisel aktsiatele kaaspärijate ühisomand. See tähendab, et kolme aktsia pärimisel kolme pärija poolt ei päri mitte iga pärija ühe aktsia, vaid nad kolmekesi koos omandavad kolme peale kolm aktsiat. Selleks, et igaüks omandaks ühe aktsia, tuleb pärandvara ühisus nendele aktsiatele lõpetada, sõlmides vastavasisulise kokkuleppe. Tegemist on lihtsa kokkuleppega, mille tavaliselt vormistab aktsiaid hoidev pank notari pärimistunnistuse ja kaaspärijate avalduste alusel.
Kui osa või aktsiad olid pärandaja väärtpaberikontol, tuleb pärimistunnistusega minna panka, kus väärtpaberikonto oli avatud, ja väärtpaberid kantakse pärijate soovil nende poolt avatud väärtpaberikontodele. Täpsustavate küsimuste puhul on võimalik pöörduda notari või panga poole.

Täisühing
Osaniku surma korral on õigus täisühingusse astuda tema pärijatel, kui see on ühingulepinguga ette nähtud või kui sellega on nõus kõik osanikud.
Kui pärija ei soovi või ei saa täisühingusse astuda või kui teised osanikud ei ole nõus, et pärija astub ühingusse (täisühing on olemuslikult nö suletud ühing, kuhu kolmandate isikute kaasamine eeldab seniste osanike nõusolekut), on pärijal õigus saada tema pärandiosale vastavat osa hüvitisest, mille oleks saanud surnud osanik ühingust lahkumisel.
Ühingulepinguga võib ette näha, et täisühing lõpetatakse ka osaniku lahkumisel ühingust, osaniku pankroti, samuti füüsilisest isikust osaniku surma või juriidilisest isikust osaniku lõppemise korral. Pärija võib esitada avalduse täisühingusse astumiseks kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada oma õigusest pärida. Avaldus esitatakse teistele osanikele.

Oluline hoiatus:Isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist. See tähendab, et enne täisühingusse astumist tasub hoolikalt tutvuda ühingu kõigi varasemate kohustuste ja võlgadega, kuna pärija võtab need üle ka siis, kui need tekkisid enne tema osanikuks saamist.

Usaldusühing
Usaldusühingus on kahte liiki osanikke: täisosanik ja usaldusosanik. Sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Kui usaldusosanik ei ole tasunud sissemakset täielikult, vastutab ta usaldusühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses.
See erineb oluliselt täisosanikust, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. Seega on oluline enne pärimist kindlaks teha, mis liiki osanik pärandaja oli. Selleks tuleb tutvuda ühingulepinguga ja suhelda teiste osanikega.

Füüsilisest isikust ettevõtja
Füüsilisest isikust ettevõtja surma korral on õigus tema majandustegevust jätkata järgmistel isikutel: pärijal; pärandaja ettevõtet valdaval isikul, kuni selgub pärija või testamenditäitja olemasolu või pärandile määratud hooldaja; testamendis täitja nimetamise korral kuni pärimismenetluse lõpuni testamenditäitjal; pärandi hooldaja määramise korral kuni pärimismenetluse lõpuni pärandi hooldajal.
Pärast pärimismenetluse lõppemist on majandustegevuse jätkamise õigus pärijal, kes sai pärandisse kuulunud ettevõtte omanikuks. Kui tegemist on kaaspärijatega, tuleb neil jätkamise teade või tegevusloa üleandmise taotlus esitada ühiselt.
Teatud majandustegevuste puhul näeb seadus ette tegevusloa- või teatamiskohustuse (nt ehituse audit, elektri müük jne). Kõik majandustegevuse teated esitatakse Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti peetavale majandustegevuse registrile (MTR).
Teatamiskohustusega tegevusala korral on jätkamiseks õigustatud isik kohustatud jätkamisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul teatama MTR registripidajale. FIE surma korral ei pea pärimismenetluse ajal teate esitanud isik esitama uut teadet pärast pärimismenetluse lõppemist.
Loakohustusega tegevusala korral on jätkamiseks õigustatud isik kohustatud taotlema riigiasutuselt, kes nende lubadega tegeleb, tegevusloa üleandmist 30 päeva jooksul majandustegevuse jätkamise õiguse tekkimisest arvates. Pärimismenetluse ajal võib majandustegevust jätkata tegevusloa üleandmist taotlemata, esitades majandustegevuse jätkamise teate. Täpsemate küsimuste puhul on võimalik pöörduda majandustegevuse registri või notari poole.
Kui füüsiline isik omandab ettevõtte pärimise teel, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda. Pärija saab teha vajaliku kande äriregistris.

Kui pärijaid on mitu ja testament või pärimisleping ei näe ette teisiti, kuulub pärandvara (sh ettevõtte osalus) neile ühiselt (pärandvara ühisus). See tähendab, et pärijad peavad kõiki osalusega seotud otsuseid tegema ühiselt. Kui pärijad üksmeelt ei saavuta, jääb otsus tegemata.
Pärijad saavad osast tulenevate õiguste teostamiseks määrata ühise esindaja, sõlmides vastavasisulise kokkuleppe ja/või vormistades volikirja.
Kui pärijad ei soovi osalusest tulenevaid õigusi ühiselt teostada, on võimalik ühisomand lõpetada ja sõlmida pärandvara jagamise kokkulepe. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Kokkulepe tuleb sõlmida samas vormis mis vastava vara võõrandamine (osa pärandvarana jagamise kokkulepe on tavaliselt notariaalselt tõestatud vormis ja aktsiate pärandvara jagamise leping lihtkirjalikus (digitaalselt allkirjastatud) vormis). Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus.

Pärandvara jagamist võib nõuda üksnes tingimusel, et kõik pärijad on teada.

Kaaspärijate ostueesõigus
Kui pärijaid on mitu ja üks kaaspärija soovib müüa oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, tuleb arvestada, et kui kaaspärija müüb oma osa pärandvara ühisusest kolmandale isikule, on ülejäänud kaaspärijatel ostueesõigus. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on kaks kuud tehingust teadasaamisest. Osa võõrandaja peab osa omandi üleandmisest viivitamata teatama kaaspärijatele. See tähendab, et kaaspärijad saavad eelise osta müüdav osa selle asemel, et see läheb kolmandale isikule.

Osaühing ja aktsiaselts
Kuna äriühing on iseseisev juriidiline isik ja pärija pärib osaluse ühingus, siis ei päri pärija ettevõtte võlgu isiklikult. Ettevõtte võlad jäävad äriühingu kanda ning pärija vastutab nende eest üksnes oma osalusega ettevõttes, mitte isikliku varaga.

Täisühing ja usaldusühing
Täisühingu osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. See tähendab, et pärija võtab isikliku vastutuse ühingu võlgade eest – isik, kes saab täisühingu osanikuks, vastutab ka ühingu nende kohustuste eest, mis on tekkinud enne tema osanikuks saamist.
Usaldusühingus on olukord erinev: ühingu kohustuste eest vastutab ainult täisosanik, kuid sissemakse täielikult tasunud usaldusosanik ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest. Seega tuleb enne pärandi vastuvõtmist kindlaks teha, kas pärandaja oli täis- või usaldusosanik.

FIE
FIE kohustused kuuluvad pärandvara hulka, mistõttu pärivad pärijad koos varaga ka FIE võlad. Pärijatel on õigus otsustada, kas lõpetada FIE tegevus ja võtta päritud vara isiklikku tarbimisse, jätkata FIE ettevõtlusega ja võtta üle ettevõtlusega seotud vara ning kohustused või anda FIE vara üle mõnele äriühingule ning jätkata tegevust muus ettevõtlusvormis. FIE vara pärimise puhul on soovitatav konsulteerida Maksu- ja Tolliametiga maksuvõla kindlakstegemiseks, tehes vastava selgitustaotluse.

Mida teha, kui võlad on suuremad kui vara?
Selleks, et pärija ei peaks päritud võlgade eest oma isikliku varaga vastutama (nt FIE või täisosaniku puhul), on tal võimalus pärandist loobuda või võtta pärand vastu, taotledes inventuuri läbiviimist, ja/või esitada kohtuleavaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Arvestada tuleb, et kui isik pärandist loobub, läheb pärandi saamise õigus järgmistele sugulastele (nt loobunu lapsed), mistõttu võib olla praktilisem võtta pärand vastu koos inventuuri nõudega. Kui inventuuri käigus selgub, et võlad ületavad pärandvara väärtuse ning pärija ei soovi puudujääki oma varast katta, tuleb esitada kohtule avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Inventuur
Pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
Inventuur ei vabasta pärandaja võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Inventuuri tegemiseks esitab pärija notarile inventuuri nõude, mille alusel notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri. Pärandi inventuur on kohustuslik, kui pärijaks on piiratud teovõimega isik, kohalik omavalitsusüksus või riik.

Pärandvara pankrot
Kui pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, on mõistlik esitada avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja on kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kohtule kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa nõuete rahuldamiseks, ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Kui pärija on valmis isikliku varaga pärandaja võlad tasuma, siis pankrotiavalduse esitamise vajadust ei ole.
Pärast pärandvara pankrotiavalduse esitamist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvaraga. Pärandvara pankrotiavaldus tuleb esitada pärandaja viimase elukoha asukoha järgsesse maakohtusse (kui pärandaja suri pärast tema maksejõuetusavalduse esitamist, jätkatakse pärandvara suhtes läbiviidavat pärandvara pankrotimenetlust samas kohtus). Pärija on kohustatud pankrotivarasse välja andma selle, mis ta seoses pärandi avanemisega pärandaja varast on saanud.

Tähtis erand: Pärandaja pärandvara suhtes läbiviidavas pankrotimenetluses ei rahuldata pankrotivõlausaldajate nõudeid pärija isikliku vara arvel, välja arvatud juhul, kui on rikutud seadusest tulenevat kohustust ulatuses, millega on pankrotivõlausaldajatele kahju tekitatud. See tähendab, et pärija isiklik vara ei ole kaitstud – kui pärija on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi (nt hilinenud pankrotiavalduse esitamisega), võib ka pärija isiklikku vara arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega on oluline pankrotiavalduse esitamise tähtaegadest kinni pidada.

Maksukohustused
Pärimisega seoses ei kaasne Eestis pärandimaksu, küll aga tuleb arvestada notari tasudega tehingute tõestamise ja dokumentide väljastamise eest ning riigilõivudega registritoimingute eest. Samuti peab pärija arvestama, et ettevõttest pärijale väljamaksete tegemisega võib kaasneda muid maksukohustusi (nt dividendi väljamaksmisel).

Pärimine välisriigis
Olukord, kus pärandvara hulka kuulub välisriigis registreeritud ettevõte (nt äriühing, osaühingu osad, aktsiad vms), on keeruline mitme õigusega kokkupuutumise tõttu. Isegi kui pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, reguleerib välisriigis registreeritud ettevõtet ennast see riik, kus ta on registrisse kantud.

Välismaal registreeritud ettevõtte puhul ei pruugi notar olla võimeline kõiki andmeid ise hankima – pärija peab tõenäoliselt ise esitama asjakohased välisriigi registridokumendid. Soovitatav on pöörduda selle riigi juristi poole, kus ettevõte on registreeritud, kuna osaluse üleminek ja registreerimise nõuded sõltuvad sellest riigist.

Lähtudes eeltoodust, on mõistlik ettevõtjal juba eluajal otsustada, mis saab ettevõttest pärast tema surma ja kuidas selle igapäevane tegevus saaks pausideta jätkuda. See aitab kaitsta ettevõtte väärtust pärast ettevõtja surma, samuti vältida vaidlusi pärijate vahel.

Selleks võib muu hulgas kaaluda äriühingu juhatusse mitme isiku määramist, äriühingu nimel volituste või prokuura andmist. Tuleb arvestada, et ei ole võimalik anda üldvolitust, vaid volitus peab hõlmama konkreetseid ülesandeid. Lisaks isikute määramisele saab ettevõtja eluajal sõnastada ettevõtte arengusuunad, strateegilised eesmärgid ja tegevuspõhimõtted edasiseks juhtimiseks.

Ettevõtte üleandmine eluajal
Ettevõtte üleandmist soovitud isikule saab korraldada ka juba ettevõtja eluajal, nt osaluse kinkimisega järeltulijale. Osa võõrandamise käsutustehing peab olema üldjuhul notariaalselt tõestatud. Aktsiad saab võõrandad väärtpaberiülekannetega panga vahendusel.

Testament ja pärimisleping
Ettevõtjal on võimalik lahendada oma ettevõtte pärandamine annakuna, määrates selle testamendis või pärimislepingus, mida saab ettevõtja teha üksnes oma eluajal. Annaku korral omandab annakusaaja ainuomandi konkreetsele pärandajale kuulunud ettevõtte osale või aktsiatele. Selline lahendus on mõistlik, sest seadusjärgse pärimise korral saab pärija ettevõtte osalust pärida vaid osana terviklikust pärandvarast, millesse kuuluvad erinevad varad ja kohustused kogumis. Mitme pärija korral tähendab see, et iga pärija omandab üksnes mõttelise osa kogu pärandaja varast, sh nii aktsiatest ja osadest kui ka kinnisvarast ja võlgadest.

Mitme pärija korral saab testamendi või pärimislepinguga määrata, kuidas ettevõte nende vahel jaotada. Ebavõrdne jaotus (nt suurem osalus pärijale, kes aktiivselt ettevõttega tegeleb) võib olla õiglane, kuid nõuab planeerimist. Tasub kaaluda osaluste väärtust tasakaalustavate hüvitiste määramist, et vältida hilisemaid erimeelsusi pärijate vahel. Pärijate vahelised vaidlused võivad pärandatud ettevõtet oluliselt kahjustada.

Testamendi või pärimislepingu tegemisel on võimalik määrata testamenditäitja, kellele saab teha ülesandeks annakute, sihtkäsundite, sihtmäärangute ja muude testamendist või pärimislepingust tulenevate kohustuste täitmine. Testamenditäitja on kohustatud oma ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise. Testamenditäitja on kohustatud võtma pärandvara hulka kuuluva eseme oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik Testamenditäitjal on õigus võtta pärandi suhtes kohustusi ja käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik. Testamenditäitja vastutab oma kohustuse rikkumisega pärijale või annakusaajale süüliselt tekitatud kahju eest. Testamenditäitja on muuhulgas kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks kohtule kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Testamenditäitja võib olla üksnes teovõimeline isik, nt mõni täisealine pärija või annakusaaja või hoopis advokaat. Testamendi või pärimislepinguga võib määrata testamenditäitjale tasu. Kavatsus määrata keegi testamenditäitjaks tasub kandidaadiga enne testamendi või pärimislepingu tegemist läbi rääkida.

Testament või pärimisleping peaks olema koostatud piisavalt selgelt, et vältida hilisemaid testamendi tõlgendamisraskusi. Selleks on soovitatav pidada nõu advokaadi ja notariga.

Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus 

Notari tasu seadus 

Pärimisseadus 

Perekonnaseadus 

Riigilõivuseadus 

Tsiviilseadustiku üldosa seadus 

Tsiviilkohtumenetluse seadustik 

Võlaõigusseadus 

Äriseadustik 

Äriregistri seadus 

Eesti Advokatuur 

Notarite Koda 

Justiits- ja Digiministeerium 

Kohtud 

Maksu-ja Tolliamet 

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 

Advokaatide kontaktandmed 

Ettevõtte pärimine 

Ettevõtlusvormid 

Ettevõtte saamine pärimise teel 

Kust leida õigusabi 

Lapse ja eestkostetava varaga tehingute tegemine 

Maksejõuetus ja pankrot 

Notarite kontaktandmed 

Osade ja aktsiate võõrandamine 

Pärimisveeb  

Testament 

Vara jagamine 

Ülevaade ettevõtte maksudest