Töötervishoiu ja tööohutuse eest ettevõttes vastutab tööandja. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.
Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb järelevalvet tööinspektsioon.
Tööinspektsiooni teavitamine
Tööandja peab eluohtliku seisundi põhjustanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest teavitama viivitamata Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Arst teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest ning tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, esitades vormi kohase teatise. Tööinspektsioon edastab teatise tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Nähtavalt raske vigastuse korral (nt lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, amputatsioonid) või surmaga lõppenud tööõnnetusest tuleb viivitamata teatada tööinspektsiooni
- töötaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon;
- tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
- sündmuse lühikirjeldus;
- tööandja nimi ja aadress;
- teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon
Surmaga lõppenud tööõnnetusest tuleb teavitada ka politseid.
Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund (üldjuhul olukord, kui kutsutakse kiirabi), teatab tööandja tööinspektsioonile (telefonil 640 6000) ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed:
- töötaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon;
- tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
- sündmuse lühikirjeldus;
- tööandja nimi ja aadress;
- teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Tööandja esitab ülaltoodud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsioonile iseteeninduse kaudu.
Raske vigastuse korral ja surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta tuleb esitada esimesel võimalusel tööinspektsioonile kirjalik teatis e-posti aadressil [email protected]. Teatise vorm ("Tööandja teatis tööõnnetuse toimumisest").
Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 7 päeva enne asbestitöö alustamist, esitades selleks vormi kohase digiallkirjastatud teate kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Teate võib saata e-posti teel aadressile [email protected]. Väljastatud lubade info kuvatakse jooksvalt siin lehel, teate esitanud tööandjale vastust eraldi ei saadeta. Kui Tööinspektsioon ei ole 7 päeva jooksul jätnud loa taotlust rahuldamata, loetakse luba antuks.
Rohkem infot leiate Tööinspektsiooni kodulehelt lingilt https://www.ti.ee/jarelevalve/asbestitood
Töötervishoiu ja tööohutuse olukorra kontrollimine
Tööandja on kohustatud kontrollima regulaarselt töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning vajaduse korral rakendama abinõusid vastavalt muutunud olukorrale, kaasates töötajaid ja võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Lähemat infot kontrolli korraldamise kohta leiate Tööelu portaalist.
Töötajate väljaõpe ja juhendamine
Tööandja, võttes arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust, juhendab töötajat ja korraldab talle enne tööle asumist väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks.
Rohkem infot juhendamise ja väljaõppe kohta leiate Tööelu portaalist lingilt https://www.tooelu.ee/et/95/tootajate-juhendamine-ja-valjaope
Töökeskkonna riskianalüüs
Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga.
Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need töötajaid kahjustavad ning mõelda ka lahendustele.
Riskianalüüsi teevad tööandja esindajad, valitud teenusepakkuja, kes ei tööta ettevõttes, või tehakse see ettevõtte esindajate ja teenusepakkuja koostöös. Töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte leiab endale sobivaimad lahendused.
Riskde hindamise ja ohjamise ning riskianalüüsi kohta lugege lähemalt Tööelu portaalist.
Tervisekontroll
Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli üldjuhul kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust. Terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse teeb töötajale teatavaks töötervishoiuarst.
Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.
Täpsema info tervisekontrolli korralduse kohta leiate Tööelu portaalist.
Esmaabi
Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Ettevõttes peab töötajate hulgast olema määratud vähemalt üks esmaabiandja, kuid esmaabiandjate määramisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Esmaabiandjat ei pea määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Esmaabiandjat ei pea määrama ka tervishoiuteenuse osutaja.
Tööandja peab neile korraldama oma kulul väljaõppe. Esmaabiandja ei pea koolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust.
Samuti ei pea esmaabiandjale koolitust korraldama juhul, kui esmaabiandja igapäevane töö eeldab erakorralise meditsiini, anestesioloogia, intensiivravi või kiirabi teenuse osutamist.
Töökohal peavad olema esmaabivahendid, mida tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas.
Töökeskkonnaspetsialist
Igas ettevõttes, sõltumata selle suurusest, peab olema töökeskkonnaspetsialist, kes on . töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja. Tööandja võib töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täita ka ise, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.
Kui tööandja ei leia oma ettevõttest töökeskkonnaspetsialistiks sobivat inimest ega soovi ka ise seda kohustust täita, võib ta kasutada ettevõttevälist teenuseosutajat.
Lugege lähemalt töökeskkonnaspetsialisti ülesannete ja pädevuse kohta Tööelu portaalist.
Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu
Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes, kes aitab välja tuua ja tööandjale edastada probleeme töökeskkonnas. Ettevõttes, kus vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik, tuleb tööandjal korraldada valimised. Kui töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi ei avaldata või töökeskkonnavolinikku ei valita, on tööandja kohustatud konsulteerima tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega.
Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule tema kohustuste täitmiseks 24-tunnise koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates.
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
Töökeskkonnanõukogu moodustatakse tööandja algatusel või juhul, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte töötajatest avaldab selleks soovi. Töökeskkonnanõukogus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid.
Töökeskkonna konsultandi tasuta teenus
Tööinspektsioon pakub ettevõtetele tasuta töökeskkonna konsultandi teenust. Töökeskkonna konsultandid nõustavad ettevõttes tööandjaid töötervishoiu ja tööohutuse teemal. Konsultanti saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni, kui ka mingi kindla töökeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. Ettevõtetele on konsultanditeenus tasuta.
Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, saatke e-kiri tööinspektsiooni aadressile [email protected].
Töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumistest teavitamine
Tööinspektsioonile on võimalik esitada vihje erinevate rikkumiste kohta. Vihjeid töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumiste kohta saab edastada:
- telefonil 640 6000 tööpäeviti 9.00-15.00
- e-postile [email protected]
Vihje edastamisel tuleb kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning võimalusel edastada isikute ja ettevõtete andmed. Vihje võib esitada anonüümselt. Oma pädevusse mittekuuluva info edastab tööinspektsioon vastavale ametkonnale.
Rikkumist puudutava avalduse vormi leiate tööinspektsiooni kodulehelt.
Seotud artiklid
- Tööandja vastutus kutsehaiguste korral
- Töötervishoiuteenuste osutaja majandustegevusteade
- Tööandja kohustused tööõnnetuse korral