Paljude nakkushaiguste vastu võitlemiseks on tõhus vahend vaktsiin. Vaktsineerimine aitab kaitsta ohtlike nakkushaiguste eest.
Vaktsineerimine on vabatahtlik. Lapse ja piiratud teovõimega isiku vaktsineerimise üle otsustab lapsevanem või tema seaduslik esindaja. Enne vaktsineerimise läbiviimist kontrollib tervishoiutöötaja inimese tervislikku seisundit ja teeb kindlaks, kas esineb immuniseerimise ajutisi või püsivaid vastunäidustusi. Vastunäidustuste olemasolul vaktsineerimist ei tehta või lükatakse see ajutiselt edasi.
COVID-19 vastu vaktsineeritud saavad QR-koodiga vaktsineerimistõendi endale luua terviseportaalis terviseportaal.ee. Tõend väljastatakse eesti, inglise ja vene keeles.Viimased COVID-19 vastase vaktsineerimise soovitused on leitavad veebilehel vaktsineeri.ee.
Millal ja mille vastu vaktsineerida
- Vastsündinute immuniseerimised viiakse läbi sünnitusmajas. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse kõiki vastsündinuid tuberkuloosi vastu ning riskirühma kuuluvaid vastsündinuid B-hepatiidi vastu.
- Koolieelikute immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab perearst või -õde.
- Kooliealiste laste ja noorukite immuniseerimiskava vaktsineerimisi korraldab kooliarst või -õde. Koolis toimuva vaktsineerimise kohta saadetakse eelnevalt lapsevanemale teade. Lapsevanem annab oma nõusoleku vaktsineerimiseks või keeldumise vaktsineerimisest.
- Enne reisile minekut küsige meditsiinilist nõustamist oma perearstilt, reisimeditsiini kabinettidest või reisibüroolt.
- Igal sügis-talvisel perioodil tuleks uuendada kaitset gripi vastu. Gripivastane vaktsineerimine on tõhusaim meede kaitsmaks ennast ja oma lähedasi gripi ja selle tüsistuste eest. Vaktsineerimisega võiks algust teha juba oktoobris. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida kõiki alates 6. elukuust. Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või vaktsiini mõne muu koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
- Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.
- Nakkushaigusesse nakatumise ohuga tööaladel peab tööandja tagama töötajate immuniseerimise.
- Alates 25. eluaastast on igal täiskasvanul õigus saada tasuta iga 10 aasta järel difteeria-teetanuse vaktsiini.
Vaktsineerimist läbi viiv tervishoiutöötaja on kohustatud selgitama patsiendile ja/või tema seaduslikule esindajale vaktsineerimise vajalikkust, informeerima võimalikest kõrvalmõjudest ning nõustama teistel vaktsineerimist puudutavatel teemadel. Tervishoiuteenuse osutaja kannab immuniseerimised tervise infosüsteemi ning teeb vastava sissekande patsiendi immuniseerimispassi ja -raamatusse. Vaktsineerimispass tuleb hoolikalt alles hoida ning võtta kaasa iga kord, kui vaktsineerima lähete. Selles sisalduv info on oluline reisides, töötas või välismaal õppides. Vastsündinutele väljastatakse immuniseerimispass haiglas, teistele isikutele väljastab immuniseerimispassi soovi korral immuniseerija.
Immuniseerimiskava alusel vaktsineerimisega seotud info on leitav veebilehel vaktsineeri.ee.
COVID-19 vaktsineerimise kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt vaktsineeri.ee.
Seotud artiklid
Viited
- Portaal vaktsineeri.ee
- Puugihaigused ja vaktsineerimine
- Laste vaktsineerimine
- Täiskasvanute vaktsineerimine
- Reisivaktsineerimine ja profülaktika
- Nakkushaigused A–Ü
Seadused
- Immuniseerimise korraldamise nõuded
- Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
- Võlaõigusseadus
- Immuniseerimiskava