Liigu edasi põhisisu juurde

Eesti.ee kasutab oma veebilehel küpsiseid

Meie veebileht kasutab küpsiseid, et parandada veebilehe toimivust ja pakkuda personaalsemat kogemust. Lugege rohkem meie küpsiste kasutamise põhimõtetest.
Vajutades "Nõustun", annate nõusoleku analüütiliste küpsiste kasutamiseks. Vajutades "Ei nõustu", ei nõustu te analüütiliste küpsistega. Võid oma küpsiste nõusoleku igal ajal tagasi võtta seadete või küpsiste lehel.

Avaleht Ligipääsetavus
  • Eesti keeles
  • По-русски
  • In English

Jäin haigeks

Viimati muudetud 03.02.2026 | Teksti koostas Tervisekassa

Kas pean minema perearsti juurde või EMOsse

Tervisemure korral on teie esimeseks kontaktiks perearst, kes koostöös pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi. Probleemide korral saate ööpäev läbi küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt (+372) 634 6630 või tasuliselt lühinumbrilt 1220.

Haiglate erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) pakutakse vältimatut abi, st meditsiiniabi, mille osutamise edasilükkamine või osutamata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Kiirabi tuleks kutsuda juhtudel, kui terviseseisundi muutus on väga kiire. Sellised seisundid on eeskätt südame seiskus või rütmihäire, verejooks, trauma, peapõrutused, luumurrud, teadvusekaotus. Kiirabi kutsumiseks tuleb helistada numbrile 112. Infot selle kohta, kuidas kutsuda kiirabi (millistele küsimustele tuleb vastata jmt), leiate terviseameti kodulehelt ja portaalist olevalmis.ee.

Rohkem infot selle kohta, millal tuleks pöörduda perearsti poole ja millal EMOsse (pdf), leiate perearstiseltsi kodulehelt.

Kas mul on kehtiv ravikindlustus

Ravikindlustuse olemasolu saate kontrollida riigiportaalis e-teenusega "Arvelduskonto ja andmed tervisekassas". Samuti võite helistada tervisekassa klienditelefonil (+372) 669 6630.

Ravikindlustatud inimeste ravikulud tasub tervisekassa. Kindlustatud on inimesed, kelle eest maksab sotsiaalmaksu tööandja või inimene ise. Kindlustamata inimesed tasuvad oma ravikulud täies mahus ise. Osa inimestest saab ravikindlustuse riigi poolt, ülevaate leiate tervisekassa kodulehelt.

Alla 19-aastased on ravikindlustatud sõltumata sellest, kas nende vanemad töötavad või mitte.

Rohkem infot ravikindlustuse kohta leiate tervisekassa kodulehelt.

Kes on mu perearst

Oma perearsti nime saate kontrollida riigiportaalis tervisekassa e-teenuses "Arvelduskonto ja andmed tervisekassas". Samuti võite helistada tervisekassa klienditelefonil (+372) 669 6630. 

Perearsti saate endale ise valida. Perearstikeskuste kontaktid leiate tervisekassa kodulehelt. Perearsti valimise ja vahetamise kohta leiate infot (sh kas nimistus on vabu kohti ja teeninduspiirkond) terviseameti kodulehelt. 

Perearsti nimistusse registreerimiseks või perearsti vahetamiseks tuleb valitud arstile esitada nimistusse võtmise avaldus. Avalduse blanketi saab perearstilt või tervisekassa kodulehelt. 

Eestis sündinud imikud määratakse automaatselt oma ema perearsti nimistusse. 

Kuidas ma saan eriarsti vastuvõtule

Eriarstile suunatakse teid juhul, kui teie tervisemure vajab perearsti hinnangul kitsama eriala spetsialisti sekkumist. Nende raviasutuste kontaktid, kes pakuvad eriarstiabi ja on ka tervisekassa lepingupartnerid, leiate tervisekassa kodulehelt.

Eriarsti juurde aja broneerimiseks väljastab perearst digisaatekirja. Eriarsti vastuvõtt peab olema broneeritud saatekirja kehtivuse ajal, kuid visiit ise võib toimuda ka kehtivusajast hiljem.

Enda saatekirju, analüüside vastuseid ja haiguslugusid saate vaadata terviseportaalis www.terviseportaal.ee.

Ilma saatekirjata saab psühhiaatri, naistearsti, kopsuarsti (tuberkuloosiga), silmaarsti, hambaarsti, naha-suguhaiguste arsti juurde ja pöörduda traumapunkti.

Kust ma saan vaadata retsepte, saatekirjasid, analüüside vastuseid jm

Retsepte ja tervisekassa hüvitatavate meditsiiniseadmete kaarte näete riigiportaalis e-teenuses Retseptid. Samuti näete seal infot tasutud summade kohta (sh täiendava ravimihüvitise summad).

Hambaravi- ja proteesihüvitise jääki näete riigiportaalis e-teenuses Minu hambaravi- ja proteesihüvitiste info.

Oma alaealiste laste ja eestkostetavate retsepte saate vaadata terviseportaalis www.terviseportaal.ee. Terviseportaalis on näha ka teie ning laste ja eestkostetavate saatekirjad, haiguslugude kokkuvõtted, analüüside vastused jm.

Kui vajan haigus- või hoolduslehte

Kui haigestute ise, saate haiguslehe. Lapse või lähedase põetamise korral avatakse teile hooldusleht. Mõlemat võib nimetada töövõimetusleheks (TVL).

Kui vajate haigus- või hoolduslehte, peate sellest perearstile teatama kohe haigestumise esimesel päeval. 

Kui TVL on vaja alustada nädalavahetusel või riigipühal, saab perearst selle avada juhul, kui 

  • teda on teavitatud sidevahendite teel;
  • tulles vastuvõtule vahetult järgneval tööpäeval või
  • kui haigestumise kohta on tehtud kanne tervise infosüsteemi. 

Tööandjat peab haigestumisest teavitama esimesel võimalusel. 

Kui jäite haigeks välisriigis, tuleb tööandjale esitada välisriigi arsti väljastatud pabertõend.

Kus ma näen oma haigus- või hoolduslehte

Lehte saab vaadata ja teha sellest väljavõtte:

Lähemalt saab haigushüvitisest ja hooldushüvitisest lugeda tervisekassa kodulehelt.

Kuidas ma haiguslehel olles hüvitist saan

Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja Tervisekassa teile haigushüvitist.

  • Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta.
  • 4. - 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja.
  • Tervisekassa maksab hüvitist alates 9.päevast.

Haigushüvitist on õigus saada järjest kuni 182 kalendripäeva eest. Tuberkuloosi korral saab hüvitist 240 päeva eest. Haigusleht võib kesta kauem, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta.

Tööandja peab haigushüvitise välja maksma palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alatesTVL-i lõpetamisest.

Tervisekassa maksab hüvitise välja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui tööandja on TVL-i kinnitanud. Kui andmed ei vaja täpsustamist, laekub hüvitis teie arvelduskontole paari tööpäeva jooksul.

Oma arvelduskonto andmeid saate vaadata ja muuta terviseportaalis või riigiportaali e-teenuses Arvelduskonto ja andmed tervisekassas. Konto muutmiseks võite saata avalduse 

või

Välismaal haigestumise korral maksab Tervisekassa töötavale kindlustatud inimesele töövõimetushüvitisi samadel alustel kui Eestis haigestumisel. Selleks tuleb teil oma tööandjale esitada välisriigi arsti välja antud pabertõend haigestumise kohta. Täpsemat infot vaadake tervisekassa kodulehelt.

Lugege lähemalt haigushüvitisest ja hooldushüvitisest.

Kui pean jääma hoolduslehele

Tervisekassa maksab hoolduslehe alusel hüvitist: 

  • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega isiku põetamisel kuni 60 päeva eest;
  • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni 7 päeva eest;
  • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamisel, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi, kuni 10 päeva eest. 

Hooldusleht võib kesta kauem, kuid siis enam hüvitist ei maksta.

Haiget last, puudega last või pereliiget võib järjestikku põetada ka mitu inimest, üks inimene korraga. Sel juhul väljastab arst igaühele eraldi hoolduslehe. Hüvitise maksmise periood sellest ei pikene. 

Lugege siit rohkem hooldushüvitise kohta. 

Kui ma jään haigeks puhkuse ajal

Hüvitisele tekib õigus juhul, kui teavitate tööandjat haigestumisest esimesel võimalusel ning palute puhkuse katkestada. Haiguslehe väljastamine ei katkesta puhkust automaatselt.

Kasutamata jäänud puhkuseosa on teil õigus nõuda vahetult pärast tervenemist või leppida kokku sobiv aeg.

Kui ma jään haigeks reisil

Kui te jääte välisreisil ootamatult haigeks või juhtub õnnetus, tuleks esmalt ühendust võtta oma lähedastega ning seejärel reisikindlustuse väljastanud kindlustusfirmaga. Konsul saab vajadusel anda nõu, kust saada vajalikku arstiabi ning võtta ühendust lähedastega Eestis. Lisanfot leiate välisministeeriumi „Reisi targalt“ veebilehelt. Eesti välisesinduste kontaktid leiate välisministeeriumi kodulehelt, samuti võite helistada välisministeeriumi ööpäev läbi töötavale valvetelefonile (+372) 5301 9999.

Välismaal haigestumise korral saate töövõimetushüvitisi samadel alustel kui Eestis haigestudes. Selleks tuleb teil oma tööandjale esitada välisriigi arsti välja antud pabertõend haigestumise kohta. Täpsemat infot saate selle kohta tervisekassa kodulehelt.

Eestis ravikindlustatud inimene saab arstiabi võrdsetel tingimustel Euroopa Liidu riikides, samuti Ühendkuningriigis, Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Selleks peab olema kaasas Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaart. Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta. Saate seda taotleda riigiportaalis: Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi tellimine.

Tervisekassa ei kata kõiki välismaal arstiabiga seotud kulusid. Seepärast tuleks ka Euroopas reisides sõlmida reisikindlustus.

Juhul kui peate reisile kaasa võtma narkootilisi/psühhotroopseid ravimeid või suuri ravimikoguseid, tasub ravimiameti kodulehelt kontrollida, kas vajate selleks eriluba.

Kuidas ma saan Euroopa ravikindlustuskaardi

Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse saada ajutisel ELi riikides ning Liechtensteinis, Norras, Islandil, Šveitsis ja Ühendkuningriigis viibimisel vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis kindlustatud inimestega. Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta.

Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi saate tellida siit:

või

Euroopa ravikindlustuskaart saadetakse tasuta Teile postiga koju või Teie rahvastikuregistris olevale aadressile 10 päeva jooksul.

Kui lähete reisile vähem kui 10 päeva pärast või avastate juba reisil olles, et kaarti pole kaasas, saate riigiportaalist tellida asendussertifikaadi. Sertifikaadi saab kätte PDF-failina e-kirja teel.

Ravikindlustuskaardi kehtivuse lõppemise kohta saate teavituse oma riigiportaali postkasti. 

Tervisekassa ei kata välismaal haigestumise või õnnetusjuhtumi korral kõiki kulusid (sh koju toimetamise kulud), seetõttu on oluline lisaks sõlmida ka reisikindlustus.

Küsimustele vastame Tervisekassa telefonil +372 669 6630 või aadressil [email protected]. 

Kust ma saan abi mürgistuse korral

Mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral saab iga päev ja ööpäev läbi abi mürgistusteabekeskuse infoliinilt numbril 16662 või (+372) 794 3794. Infoliinil vastavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid. Helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Kui olete välismaal ja kahtlustate mürgistust, helistage pikal telefoninumbril - keskuses osatakse nõu anda ka eksootilisemate juhtumite korral.

Kui juhtus tööõnnetus

Kui teiega juhtub tööl õnnetus, tuleb sellest esimesel võimalusel teatada tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. Tööandja on kohustatud uurima kõiki tööõnnetusi.

Teavitage tööandjat esimesel võimalusel. Kui te tööõnnetusest õigel ajal teada ei anna, jääte seadusega ettenähtud hüvitistest ilma.

Kui pöördute abi saamiseks tervishoiuasutusse, tuleb seal kindlasti öelda, et õnnetus juhtus tööl.

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud haigestumise või vigastuse korral maksab haigushüvitist Tervisekassa töövabastuse teisest päevast kuni 182 päeva. Tööandja haigushüvitist maksma ei pea.

Küll aga on õigus tööandjalt nõuda tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist (nii tööõnnetuse kui ka kutsehaiguse korral). Hüvitama peab eelkõige mõistlikud ravikulud ning töötaja vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju ja sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju ning töötaja surma korral ka tema mõistlikud matusekulud.

Tööandjalt on õigus nõuda ka tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste, näiteks proteeside, abivahendite ja retseptiravimite kulu hüvitamist. Kui tööandja töötaja või temaga seotud isikute nõuet ei aktsepteeri, võib vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtusse.

Kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, kes teatab kutsehaigestumisest töötajale, tööandjale, tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile kirjalikult viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist.

Rohkem saab tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta lugeda Tööelu portaalist.

Blanketid

Seotud artiklid

Viited

Teenused

Seotud asutused