Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks. Kutseharidust võivad asuda omandama kõik soovijad sõltumata nende varasemast hariduslikust taustast, mis tähendab, et õppimisvõimalused on loodud ka põhihariduseta inimestele.
Kutseharidus on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. Kõigi kutseõppeasutuste kontaktid leiad Haridusportaalist. Kutsekoolid pakuvad laia erialavalikut, kust leiavad endale sobiva õppekava erinevas vanuses ja erineva tasemega õppijad.
Õpingute alustamine
2025. aasta 1. septembril algaval õppeaastal õpinguid alustavatele õpilastele jõustuvad kutseõppeasutuse seaduse muudatused, mis puudutavad kutseõppeasutuses tasuta ja tasulist õppimist. Täpsemalt saad selle kohta lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi teemalehelt siit: Tasuta ja tasuline kutseharidus – muudatused ja piirangud kutseõppeasutuse seaduses | Haridus- ja Teadusministeerium.
Täpsemat infot õppimisvõimaluste, vastuvõtutingimuste ja sisseastumiseks vajalike dokumentide kohta saab huvipakkuvast kutseõppeasutusest. Kui kutseõppeasutus on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS, saate vastuvõtuavalduse esitada elektrooniliselt SAISis. Täpsemat infot vastuvõtutingimuste ja õppevõimaluste kohta küsige huvipakkuvast kutseõppeasutusest.
Kutseõppe liigid
Kutseõppe liigid on seostatud Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga. Kutseõppe õppekavade aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel ning vastava taseme nimi kajastub ka kutseõppeliigi nimetuses.
Kutseõppe õppekavade mahtu arvestatakse Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPdes. Üks arvestuspunkt vastab 26 tunni õpilase tööga ja õppetöö maht ühes õppeaastas on 60 EKAP.
- Teise taseme kutseõpe - haridusnõudeta õpingute alustamine, õppe maht on 60 kuni 120 ainepunkti, praktiline töö ja praktika kokku moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 70 protsent
- Kolmanda taseme kutseõpe - haridusnõudeta õpingute alustamine, õppe maht on 60 kuni 120 ainepunkti, praktiline töö ja praktika kokku moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsent ning nende osakaal on üldjuhul võrdne
- Neljanda taseme kutseõpe - õpingute alustamiseks on vajalik põhihariduse olemasolu. Õppekavad jagunevad omakorda:
- Kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus on neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, mille õppekava täitmisel täies mahus omandab õpilane koos kutse- või erialase pädevusega keskhariduse ehk kutsekeskhariduse. Erandina võivad kutsekeskharidusõppes õpinguid alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta inimesed, kellel on põhiharidusele vastavad oskused ja teadmised. Õppe maht on 240 ainepunkti, mis jaguneb põhiõpinguteks, üldharidusõpinguteks ja valikõpinguteks.
- Esmaõpe - õppe maht neljanda taseme esmaõppes on 60 kuni 150 arvestuspunkti, muusika ja esituskunstide õppekavarühmas kuni 180 arvestuspunkti, praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne
- Jätkuõpe - õppe maht on 30 kuni 60 ainepunkti, praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne
- Viienda taseme kutseõpe - õpingute alustamise tingimuseks on keskhariduse olemasolu. Õppekavad jagunevad omakorda:
- Esmaõpe - õppe maht on 60 kuni 150 arvestuspunkti, praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne
- Jätkuõpe - õppe maht on 30 kuni 60 arvestuspunkti, praktiline töö ja praktika moodustavad kutseõppe mahust vähemalt 50 protsenti ning nende osakaal on üldjuhul võrdne
Rohkem saab kutseharidusest ja hetkel toimuvatest muudatustest lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt: Kutseharidus | Haridus- ja Teadusministeerium
Seotud artiklid
Viited
- Kutsehariduse portaal
- Ametite andmebaas
- Kutseregister
- Kutseõppeasutuste nimekiri
- Haridusportaal edu.ee
- Karjääriveeb
Teenused
- Andmed Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS)
- Kutseregister
- Riigieksami andmed ja e-tunnistus
- Sisseastumise Infosüsteem (SAIS)