Olen sõidukiomanik

Viimati muudetud 12.03.2024 | Teksti koostas Transpordiamet

Kuidas ma saan taotleda esmast juhiluba

Mootorsõidukijuhi juhtimisõigus ja juhiluba antakse isikule:

kellele on alaline elukoht Eestis või kes suudab tõendada, et ta on Eestis õppinud vähemalt kuus kuud;
kelle vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele;
kes on omandanud mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni (st läbinud õppekava kohaselt autokooli, sh esmaabikoolituse, ja sooritanud edukalt riikliku liiklusteooria- ja sõidueksami).

Juhiloa saab taotleda Transpordiameti e-teeninduses või teenindusbüroos koha peal. Dokumendid, mis tuleb taotlemisel esitada, leiate riigiportaali artiklist „Juhiluba“.

Kuidas saan juhiluba vahetada või asendada

Juhiloa vahetamiseks, näiteks dokumendi kehtivuse lõppemisel, tuleb esitada taotlus transpordiameti e-teeninduses või liiklusregistri teenindusbüroos.

Taotluse esmase juhiloa vahetamiseks saate esitada transpordiametile üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist. Esmane juhiluba antakse välja kuni kaheks aastaks ning tähtaja lõppemisel tuleb see vahetada juhiloa vastu. Selleks on vaja läbida lõppastme koolitus ning vajadusel ka eksamid.

Juhiloa kaotuse, varguse, hävimise vm korral tuleb esitada transpordiametile taotlus uue juhiloa väljastamiseks transpordiameti teenindusbüroos. Juhiloa kaotuse korral saab taotluse uue juhiloa väljastamiseks esitada ka transpordiameti e-teeninduses.

Juhiloa vahetamiseks või asendamiseks tuleb teenindusbüroole esitada:

kehtiv tervisetõend juhul kui liiklusregistri andmebaasis puuduvad andmed kehtiva tervisetõendi kohta;
isikut või elamisluba tõendav dokument;
vahetamisele kuuluv juhiluba. Juhiloa varguse või hävimise korral tuleb esitada seletuskiri või politseiasutuse, päästeasutuse või muu pädeva asutuse tõend;
foto (saab teha kõikides teenindusbüroodes asuvates fotoautomaatides). Pildistamine on kliendile tasuta;
tasuda riigilõiv.

Juhiloa kehtivuse lõppemise meeldetuletuse saate oma e-postile. Teate saate SMS-iga, kui olete riigiportaalis oma mobiiltelefoni numbri aktiveerinud. Juhiluba kehtib üldjuhul 10 aastat.

Teenindusbüroo väljastab juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast.

Eestis väljastatud juhiluba saate vahetada kiirkorras, vormistades taotluse ükskõik millises transpordiameti teenindusbüroos või transpordiameti e-teeninduses, kuid kiirkorras väljastatud juhiloa saab kätte järgmise tööpäeva pärastlõunaks ainult Tallinnas asuvast büroost (aadressil Heli 6). Kiirkorras tellitud juhiloa riigilõiv on soodsam, kui taotlete juhiluba transpordiameti e-teeninduses.

Täpsema info juhiloa vahetamise ja asendamise kohta leiate transpordiameti kodulehelt.

Kus saan kontrollida oma juhiloa kehtivust

Juhiloa kehtivust saate kontrollida dokumendilt ja riigiportaali teenuses "Juhilubade päring" (vajalik sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga).

Juhiluba kehtib üldjuhul kümme aastat.

Esmane juhiluba kehtib kaks aastat.

Kuidas ma saan tervisetõendi

Moootorsõidukijuhil peab olema kehtiv tervisetõend. Tervisetõend mootorsõidukijuhile on Eestis digitaalne. E-tervisetõendi saamiseks tuleb teil eelnevalt täita enda kohta tervisedeklaratsioon terviseportaalis terviseportaal.ee (siseneda saab ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga) ning seejärel pöörduda pere- või töötervishoiuarsti poole. Arsti väljastatud elektrooniline tervisetõend jõuab automaatselt liiklusregistrisse.

Oma tervisetõendi kehtivust saate kontrollida terviseportaalis terviseportaal.ee.

Kui teil ei ole hiljemalt järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval uut kehtivat tervisetõendit, peatub teie juhtimisõigus.

Kui tihti peab mootorsõidukijuht käima tervisekontrollis

Mootorsõidukijuht peab läbima tervisekontrolli üldjuhul iga 10 aasta järel või arsti poolt määratud ajal.

Iga viie aasta järel peavad tervisekontrolli läbima:

üle 65-aastased A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid;
C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite, B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid ning juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad.

Kui teil ei ole hiljemalt järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval uut kehtivat tervisetõendit, peatub teie juhtimisõigus.

Oma tervisetõendi kehtivust saate kontrollida terviseportaalis terviseportaal.ee.

Kas Eesti juhiluba kehtib välisriigis

Eestis väljastatud juhiluba tunnustatakse kõikjal Euroopa Liidus. Riikides, mis ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda, võib osutuda vajalikuks rahvusvaheline juhiluba.

Lähemalt saate selle kohta lugeda transpordiameti kodulehelt.

Välisriikides autot juhtides peavad teil juhiluba ja liikluskindlustuse poliis kaasas olema.

Liikluskindlustuse poliisi eriliik on roheline kaart, mis tõendab, et kindlustuskaitse kehtib peale Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide ka rohelise kaardi süsteemi riikides. Soovi korral väljastab rohelise kaardi kindlustusandja.

Kui mul on välisriigi juhiluba

Eestis kehtivad välisriigis väljastatud juhiload rahvusvaheliste kokkulepete järgi.

Tutvuge transpordiameti lehel, milliste riikide juhiload Eestis kehtivad ning millised on nõuded nende kehtimisele ja vahetamisele.

Millised on nõuded jalgratturile, mopeedi- ja pisimopeedi juhile

Iseseisvalt võib jalgrattaga sõiduteel sõita vähemalt 10-aastane laps, kellel on jalgratturi juhiluba kaasas. Lapsevanema järelevalve all võib rattaga liigelda sõiduteel vähemalt 8-aastane laps. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav.

Jalgratturi juhiloa väljaandmise õigus on põhikoolil, gümnaasiumil, huvikoolil, autokoolil, politsei- ja piirivalveametil ning transpordiametil.

Teel jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja pisimopeediga sõitmisel peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.

Pisimopeedi võib juhtida alates 14. eluaastast. 14–15-aastasel pisimopeedijuhil peab olema jalgratturi juhiluba, vähemalt 16-aastaselt isikult juhiluba ei nõuta.

Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane noor, kel on vastava mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba. Mopeedi juhtimisõiguse saamiseks tuleb läbida koolitus autokoolis ja teha eksam.

Lugege lähemalt jalgratta, mopeedi ja pisimopeediga liiklemise kohta riigiportaali artiklist „Jalgratta, pisimopeedi, kergliikuri ja mopeedi juhtimisõigus“.

Kus ma näen oma nimele registreeritud sõidukite andmeid

Oma nimele registreeritud sõidukite andmeid saate vaadata teenuses "Isiklike sõidukite päring" (siseneda saab ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga). Teenuses kuvatakse ka sõidukid, mis on võõrandatud ja mille uus omanik ei ole sõidukiga seotud isikute andmeid muutnud.

Samuti näete enda nimele registreeritud sõidukite andmeid transpordiameti e-teeninduses.

Kus ma saan kontrollida sõiduki tehnoülevaatuse ning liikluskindlustuse kehtivust

Sõiduki tehnoülevaatust ning liikluskindlustuse kehtivust saate kontrollida transpordiameti e-teeninduses, kasutades teenust "Sõiduki taustakontroll".

Liikluskindlustust saab kontrollida ka liikluskindlustuse fondi kodulehelt.

Mida peab teadma kasutatud auto ostmisel

Kasutatud auto ostmisel tasub olla hoolas. Eestist pärit auto puhul saab kontrollida, kas sõiduk on osalenud avariis või muus liikluskindlustuse juhtumis, liikluskindlustuse fondi kodulehel päringuga "Sõiduki liikluskahjude kontroll", sisestades registrimärgi või VIN-koodi.

Sõiduki tehnilisi andmeid ja kasutusajalugu saab vaadata transpordiameti teenuses "Sõiduki taustakontroll".

Põhjalikumaid nõuandeid kasutatud sõiduki ostmisel leiate transpordiameti kodulehelt.

Kui kiiresti tuleb sõiduk registreerida

Liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Sõiduk registreeritakse pärast tehnoülevaatuse läbimist. Koos sõidukiga kantakse registrisse ka sõidukiga seotud isikute (omanikud, kasutajad) andmed.

Rohkem infot sõiduki registreerimise kohta leiate transpordiameti kodulehel alajaotusest "Sõiduki registreerimine".

Mida pean tegema, kui juhtus liiklusõnnetus

Pärast õnnetusse sattumist peate võimalikult kiiresti peatuma ja sisse lülitama ohutuled. Seejärel tuleb hinnata, millist ohtu võivad avariis osalenud sõidukid põhjustada teistele liiklejatele.

Kui sündmuskohal on ohutus tagatud, tuleb kontrollida, kas keegi sai viga või vajab abi. Kui on vigastatuid, tuleb teil juhtunust viivitamatult teavitada häirekeskust telefonil 112 ja edasi talitada sealt saadud juhiste järgi.

Lugege liiklusõnnetuse vormistamise kohta sündmuskohal lähemalt riigiportaali artiklist „Juhtus liiklusõnnetus“.

Miks mul on vaja liikluskindlustust

Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus. Liikluses ei tohi kasutada sõidukit, millel ei ole liikluskindlustust. Kindlustusandja ehk kindlustusselts hüvitab liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud kahju kannatanule. Seega annab liikluskindlustus teile teadmise, et liiklusõnnetuse põhjustaja ei pea kahju ise hüvitama ja liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahju hüvitatakse.

Millised sõidukid tuleb kindlustada

Liikluskindlustuse leping tuleb sõlmida liiklusregistris registreeritud mootorsõidukile nagu sõiduauto, veoauto, buss, mopeed, mootorratas ja traktor. Samuti tuleb leping sõlmida selliste sõidukite haagistele.

Vaadake sõidukite täpsemat loetelu liikluskindlustuse fondi veebilehelt.

Kindlustuskohustust ei ole lepingu lõppemisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul tingimusel, et sõidukit ei kasutata liikluses ega muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Samuti ei pea olema kindlustatud vanasõiduk või võistlusauto, mida liikluses ei kasutata.

Liikluskindlustust ei ole vaja sõidukitel, mis ei ole liiklusregistris registreeritud mootorsõidukina, näiteks maastikusõidukina registreeritud ATV.

Kui palju liikluskindlustus maksab

Liikluskindlustuse hinnad on kindlustusseltsides erinevad. Sobiva kindlustusandja saate mugavalt valida liikluskindlustuse kalkulaatori abil. Kalkulaator annab ülevaate kaheksa kindlustusseltsi liikluskindlustuse hindadest. Tasuda tuleb kindlustusandja kodulehel lepingut sõlmides. Liikluskindlustust saab osta ka kindlustusseltside esindustes.

Millist kahju mulle hüvitatakse

Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja näiteks

kannatanu sõiduki hävimise või kahjustumise
kahjustada saanud hoone, piirdeaia, liiklusmärgi vms asja taastamise või asendamise kulu
kulu kahju ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks
kulu hüvitise saamiseks või kahju kindlakstegemiseks
kannatanu ravikulu, sh hooldusravi ja kulu ravimitele
kannatanu töövõimetusest tingitud sissetuleku vähenemise

Kindlustusandjal on kannatanule liikluskahju hüvitamise kohustus liikluskindlustuse lepingus ja liikluskindlustuse seaduses määratud ulatuses.

Lugege lähemalt hüvitatava kahju kohta liikluskindlustuse fondi kodulehelt.

Mis juhtub, kui mul on liikluskindlustus tegemata

Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei karistada sõiduki juhti rahatrahviga. Seda, kas mõnel teile kuuluval sõidukil puudub kindlustusleping, saate kontrollida riigiportaali teenuses "Minu liikluskindlustuslepinguta sõidukid".

Kui te põhjustate kindlustamata sõidukiga kahju, hüvitab kahju Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) või viimase lepingu kindlustusandja ning nõuab väljamakstud hüvitise tagasi kindlustuseta sõiduki omanikult, vastutavalt kasutajalt või juhilt.

Liikluskindlustust ei pea sõlmima lepingu lõppemisele järgneva 12 kuu jooksul tingimusel, et sel ajal sõidukit ei kasutata liikluses ega muul viisil, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi. Kui te pärast 12 kuud liikluskindlustust ei tee, hakkab kehtima kindlustamata sõiduki sundkindlustus ehk automaatne liikluskindlustus.

Liikluskindlustuse tegemata jätmisel tekib sundkindlustus ka hetkel, kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris või lõppeb sõiduki ajutine kustutamine liiklusregistris.

Sundkindlustuse kindlustusandja on LKF. LKF teavitab omanikku või vastutavat kasutajat sundkindlustuse tekkimisest e-kirjaga või tavakirjaga. Kui sellest hoolimata kindlustuskohustust ei täideta ja sundkindlustuse algusest on möödunud vähemalt 30 päeva, väljastab LKF omanikule või vastutavale kasutajale sundkindlustuse esimese makseteatise.

Sundkindlustust tasub vältida, sest selle kindlustusmakse on tavalisest liikluskindlustusest märkimisväärselt kallim ning sundkindlustusega kahju tekitaja peab tasuma omavastutuse 640 eurot kindlustusjuhtumi kohta.

Kui te sõidukit ei kasuta, siis tuleb sõiduk liiklusregistrist kustutada.

Kus ma näen oma liikluskindlustuse ajalugu

Teavet oma kindlustusajaloo ja liikluskahjude kohta näete teenuses "Kliendi liikluskindlustuse ajalugu". Eesti kindlustusandjad arvestavad liikluskindlustuse makse määramisel selle teabega.

Mis vahe on liikluskindlustusel ja sõidukikindlustusel (kasko)

Lisaks liikluskindlustusele võib teha sõidukile vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustus), millega kindlustatakse teie sõiduk näiteks varguse, vandalismi, liiklusõnnetuse ja loodusõnnetuse vastu. Kui põhjustate liiklusõnnetuse, siis liikluskindlustusega hüvitab kindlustusselts kahju õnnetuses kannatanule, kaskokindlustus tagab aga autoga juhtunud kahju hüvitamise olenemata õnnetuse põhjustajast.

Kuidas lahendada vaidlust kindlustusandjaga

Nagu muudes valdkondades nii tuleb ka kindlustuses ette vaidlusi. Enamasti lahendavad kindlustussuhte pooled vaidluse läbirääkimistega. Kui läbirääkimised ei õnnestu, on võimalik pöörduda liikluskindlustuse lepitusorgani poole.

Sõiduki ajutine kustutamine liiklusregistrist

Kui te ei soovi sõidukit teatud perioodil kasutada, ei pea te ka liiklusregistrisse kantud sõidukiga seotud kohustusi täitma (nt liikluskindlustust, raskeveokimaksu maksma). Sellisel juhul saate sõiduki liiklusregistrist ajutiselt kustutada.

Sõiduk kustutatakse registrist ajutiselt sõiduki omaniku või tema esindaja taotluse alusel. Ajutise registrist kustutamise periood on üks kuu kuni 24 kuud. Taotluses märgitud ajutise registrist kustutamise perioodi möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks.

Sõiduki saab ajutiselt liiklusregistrist kustutada transpordiameti e-teeninduses.

Sõiduki ajutine kustutamine on tasuta.

Kuidas mulle trahviteade kätte toimetatakse

Trahviteade saadetakse teile posti teel tähtkirjaga rahvastikuregistris märgitud aadressil. Kui te ei ela registrisse kantud aadressil, avaldatakse trahviteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast.

Esmalt saadetakse teile trahviteade e-kirjaga teie rahvastikuregistris märgitud e-kirja addressile.

Hoiatustrahvi lubatud sõidukiiruse ületamise kohta ei kanta karistusregistrisse.

Kas hoiatustrahvi saab vaidlustada

Kui tahate trahvi vaidlustada, tuleb teil selleks täita teatega kaasas olev eeltäidetud vaidevorm. Hoiatustrahvi saab vaidlustada juhul, kui sõiduk või numbrimärk on varastatud (vajalik on pädeva asutuse kinnitus varguse kohta) või ilmneb mõni muu kiiruseületamise õigusvastasust välistav asjaolu.

Trahviteate vaidlustamise kohta saate lugeda lähemalt politsei- ja piirivalveameti kodulehelt.

Kui kiiresti tuleb hoiatustrahv tasuda ja mis juhtub, kui ma ei tasu trahvi

Hoiatustrahv tuleb tasuda panka 30 päeva jooksul trahviteate kättetoimetamisest arvates. Trahviteatele on lisatud maksekorraldus ja juhised hoiatustrahvi nõuetekohaseks tasumiseks rahandusministeeriumi arvele.

Enda tasumata hoiatustrahvidega saate tutvuda ja neid maksta ka politsei- ja piirivalveameti hoiatustrahvide portaalis.

Kui te ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid olete jätnud hoiatustrahvi tähtajaks tasumata või ei ole hoiatustrahv laekunud valesti teostatud ülekande tõttu, esitab politsei- ja piirivalveamet trahviteate kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Kas ma saan kiiruskaamera tehtud pilti näha

Trahviteatele koopiat fotost ei lisata. Allkirjastatud taotluse alusel saadetakse teile koopia fotost, mille abil tegu tuvastati. Taotluse esitamine foto saatmiseks ei peata siiski trahviteate tasumiseks antud 30-päevast tähtaega.

ISETEENINDUS

INFOARTIKLID

Üldinfo

Eraisikule

Ettevõtjale