Igasugune töölepingu muutmine ja lõpetamine peab toimuma kooskõlas kehtivate seadustega. Nii töötaja kui tööandja võivad oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.
Töölepingu seaduses sätestamata alustel tööleping lõppeda ei saa.
Töölepingu lõppemise alused on järgmised:
- töösuhte lõpetamine kokkuleppel - pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada
- tähtaja möödumine
- töötaja surm
- füüsilisest isikust tööandja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades
- ülesütlemine.
Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sealhulgas jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes, näiteks töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jms.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks töölepingu kokkuleppeline lõpetamine vormistada kirjalikult.
Töölepingu ülesütlemine töötaja poolt
Töötajal on võimalik tööleping üles öelda korraliselt või erakorraliselt. Lisaks on töötajal võimalus igal ajal teha tööandjale ettepanek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
Korraliselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal üles öelda, st et korraliseks ülesütlemiseks ei pea töötajal olema põhjust. Erandina ei või töötaja korraliselt üles öelda tähtajalist töölepingut, välja arvatud juhul, kui see on sõlmitud teise töötaja asendamiseks.
Erakorraliselt saab töötaja töölepingut üles öelda üksnes juhul, kui selleks on mõjuv põhjus. Töötaja saab töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja olulise kohustuse rikkumise tõttu (nt kohtleb tööandja töötajat ebaväärikalt, tööandja viivitab oluliselt töötasu maksmisega, töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule ja tervisele jne). Samuti võib erakorralise ülesütlemise aluseks olla töötaja isikust tulenevad asjaolud, nt kui tervis või perekondlikud kohustused ei võimalda kokkulepitud tööd jätkata.
Töölepingu ülesütlemiseks peab töötaja tööandjale esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse. Ülesütlemisavalduse kehtima hakkamiseks peab tööandja selle kätte saama ja tal peab olema võimalik sellega tutvuda. Kui tööleping öeldakse üles erakorraliselt, peab töötaja ülesütlemisavalduses põhjendama, miks tööleping üles öeldakse.
Töölepingu korralisest ülesütlemisest peab töötaja tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kui töötajale kohaldub katseaeg, tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 15 kalendripäeva. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel etteteatamistähtaega sätestatud ei ole, mistõttu ei pea töötaja erakorralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Töölepingu ülesütlemise kohta töötaja algatusel saab põhjalikumalt lugeda Tööelu portaalist.
Töölepingu ülesütlemine tööandja poolt
Tööandjal on võimalik tööleping üles öelda üksnes erakorraliselt, st tööandjal peab alati olema põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Lisaks on tööandjal võimalus igal ajal teha töötajale ettepanek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.
Katseaja eesmärk on hinnata töötaja sobivust tööle, sh kas tema võimed, oskused, isikuomadused jne sobivad antud töö tegemiseks. Kui tööandja ütleb töötajaga töölepingu üles katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, peab tööandja alati lähtuma katseaja eesmärgist ehk mis osas töötaja katseaja eesmärki ei täitnud.
Tööandja võib töölepingu üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel (nt töötaja terviseseisundi tõttu on töötaja töövõime vähenenud, töötaja ei tule pikka aega toime enam tööülesannete täitmisega, töötaja on toime pannud rikkumise). Töölepingu ülesütlemisele töötaja isikust tuleneval põhjusel peab eelnema hoiatus, millega juhitakse töötaja tähelepanu rikkumisele ja nõutakse selle lõpetamist. Hoiatust ei ole vaja, kui tööleping öeldakse üles seetõttu, et töötaja tervis ei võimalda tööülesandeid edaspidi täita.
Tööandja saab töölepingu üles öelda majanduslikel põhjusel ehk kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks, kuivõrd töömahud on vähenenud, töö korraldatakse ümber, kuulutatakse välja tööandja pankrot (või lõpetatakse pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu) või tööandja lõpetav tegevuse. Tegemist on koondamisega. Koondamisel peab tööandja eelistama töötajate esindajaid ja alla kolmeaastast last kasvatavaid töötajaid.
Töölepingu ülesütlemiseks peab tööandja töötajale esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse. Ülesütlemisavalduse kehtima hakkamiseks peab töötaja selle kätte saama ja tal peab olema võimalik sellega tutvuda. Tööandja peab ülesütlemisavalduses alati põhjendama, miks tööleping üles öeldakse.
Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tööandja kohustatud järgima etteteatamistähtaegu. Etteteatamistähtajad on seotud töötaja töösuhte kestusega tööandja juures. Tööandja peab töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
- alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva
- üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva
- viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva
- kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Töölepingu ülesütlemise kohta tööandja algatusel saab põhjalikumalt lugeda Tööelu portaalist.
Lõpparve
Töölepingu lõppemisel maksab tööandja töötajale n-ö lõpparve ehk töötaja väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise. Kui tööleping lõpeb koondamisega, maksab tööandja töötajale lisaks koondamishüvitise, mis on töötaja ühe kuu keskmine töötasu.
Kui tööandja ei järgi töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaega, peab tööandja vähem ette teatatud aja hüvitama rahas.
Seda, milliste tööandjatega te lepingulistes suhetes olete, saate vaadata e-MTAst.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab ja HUGO.legal.
Seotud artiklid
Viited
- Töövaidlused
- Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile
- Tööinspektsiooni nõustamisteenus
- Töövaidluse lahendamine
- Tasuta õigusabiportaal Jurist Aitab