Liigu edasi põhisisu juurde

Päästeamet: 14. oktoobril, kell 15.00-15.10 toimub ohuteavituse test, käivituvad sireenid. Ohtu pole. Lisainfo: olevalmis.ee

Töötuskindlustus ja hüvitised


Töötuskindlustuse eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid, ning pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal.

Töötukassa maksab kolme liiki hüvitisi:

  • töötuskindlustushüvitis – taotleb töötu e-töötukassa kaudu, endale sobivas töötukassa osakonnas või telefoni teel
  • koondamishüvitis – taotleb tööandja töötukassalt
  • pankrotihüvitis – taotleb pankrotihaldur töötukassalt.

Töötuskindlustushüvitis

Alates 01.01.2026 määrab töötukassa töötule sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise või baasmääras töötuskindlustushüvitise.

Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele on õigus, kui:

  • inimene on töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse
  • inimene on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud
  • viimane töö- või teenistussuhe on lõppenud hüvitisele õigust andval alusel.

Näiteks on õigus saada sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist, kui:

  • töötaja koondati
  • asutus likvideeriti
  • töö- või teenistussuhe lõppes katseajal
  • tööandja ütles töölepingu üles töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu
  • töötaja tähtajaline tööleping lõppes
  • inimese võlaõiguslik leping lõppes jms.

Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist ei saa need inimesed, kelle viimane töösuhe lõpetati töötaja enda algatusel, poolte kokkuleppel või töötaja süülise käitumise tõttu.

Baasmääras töötuskindlustushüvitisele on õigus, kui:

  • inimene on töötuna arvele võetud ja esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse
  • inimene on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 8 kuud töötanud ja töötuskindlustusmakset maksnud.

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele ei sõltu viimase töösuhte lõpetamise õiguslikust alusest.

Töötuskindlustushüvitise avalduse saab esitada e-töötukassa kaudu, endale sobivas töötukassa osakonnas või telefoni teel. Töötuskindlustushüvitise taotlemisel e-töötukassa kaudu tuleb elektroonselt täita töötuna arvele võtmise avaldus ja töötuskindlustushüvitise avaldus.

Töötukassa teeb otsuse hüvitise maksmiseks hiljemalt 14 päeva pärast avalduse esitamist. Otsus saadetakse elektrooniliselt või saab sellele järele minna töötukassa maakondlikku osakonda.

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus on esimesel sajal hüvitise saamise päeval 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Sissetulekupõhisel töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui ka miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 60% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. Hüvitise miinimumsuurus on 50% Eesti eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast. 

Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast.

Töötuskindlustushüvitise suurust kalendriaasta vahetumisel ümber ei arvutata. Täpsemalt saab hüvitise suurusest ja selle arvutamisest lugeda töötukassa kodulehelt.

Töötukassa arvestab töötuskindlustushüvitist alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitise korduval taotlemisel arvestab töötukassa töötuskindlustushüvitist avalduse esitamise päevast alates.

Koondamisel või kui töölepingu on üles öelnud töötaja (kui tööandja ei saanud temast mittetulenevatest asjaoludest sõltuvalt anda töötajale kokkulepitud tööd ning vähendas töötasu) rakendub nn ooteaeg. Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ning hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.

Ooteaja pikkus on:

  • 30 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui inimese tööstaaž oli 5-10 aastat
  • 60 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, kui inimese tööstaaž oli üle kümne aasta.

Euroopa Liidu piires võivad Eesti töötuskindlustushüvitist saavad töötud otsida tööd ka teistes liikmesriikides. Samuti on Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel võimalik arvestada mis tahes teises liikmesriigis kogutud töötuskindlustusstaaži. See tagab, et ühest liikmesriigist teise liikudes ei kao varasema töösuhtega omandatud õigus töötushüvitisele.

Töötuskindlustushüvitise taotlemise, määramise, suuruse jm kohta saab lähemalt lugeda töötukassa kodulehelt.

Koondamishüvitis

Koondamishüvitist makstakse töötajale või ametnikule, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja

  • kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu
  • kes on töölepingu üles öelnud, kuna tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu
  • kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse alusel koondamise tõttu.

Koondamishüvitise suurus oleneb töötaja viimase töösuhte või ametniku teenistussuhte kestusest. Kui töösuhe selle tööandja juures või teenistusstaaž on kestnud:

  • viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses
  • üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.

Koondamishüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Juhul kui tööandja ei ole avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral tähtaegselt esitanud, on töötukassale avalduse esitamise õigus ka töötajal või ametnikul. Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või ametniku pangakontole.

Koondamishüvitisest saab rohkem lugeda töötukassa kodulehelt.

Pankrotihüvitis

Pankrotihüvitise ehk tööandja maksejõuetuse hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Tööandja maksejõuetusena on käsitletavad tööandja pankroti väljakuulutamine ja pankrotiavalduse menetlemise lõpetamine raugemise tõttu.

Hüvitise saamiseks tuleb pankroti väljakuulutamise või pankrotimenetluse raugemise korral pöörduda töötajal pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole ning anda ka enda kinnitus nõude suuruse kohta. Maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või erandjuhtudel ka töötaja.

Pankrotihüvitise suuruse ja määramise kohta saab rohkem lugeda töötukassa kodulehelt.

Küsimuste korral helistage töötukassa infotelefonil 777 3000 (välismaalt helistades +372 777 3000) või kirjutage e-posti aadressil [email protected].

Seotud artiklid

Viited

Seadused

Seotud asutused